Jöul&muu jama

Soomest tagasi, kõik okei! Avastasin, et pole jälle sada aastat midagi kirjutanud. Ajalend. Nagu alati.. Samas kui kalendrisse vaadata, siis aeg nagu seisaks. Vahepeal toimus mu 18nda eluaasta saavutamine, mis ei tähendanud mitte ainult väga toredat sünnipäevapidu, vaid ka juhilube ning kõiki muid õigusi ja kohustusi, mis selle vanusega kaasnevad. Hetkel on sünnipäevast veidi üle kahe nädala möödas ja selle aja jooksul ei ole minult veel kordagi mitte kusagil dokumenti küsitud - veidi tobe. Kas ma tõesti näen nii vana välja? Omast arust mitte. Sünnipäev oli tore ning minu jaoks kohati teistsugune, sest pole kunagi kodus sellist pidu korraldanud - viimane minu sünnipäev toimus siin 8 aastat tagasi, kui kümneseks sain... Aga 18. sünnipäev oli suurepärane, vähemalt mulle see väga meeldis ja sellisena ma seda umbes ette kujutasingi. Seltskond oli kümnesse ja kõik sujus ilusti.

Load on ka käes.. on imestamapanev, et nii vähe aega on sellest päevast möödas, sest tunne on selline nagu oleks 10 aastat sõitnud juba, mis on lahe. Talv on tore, Härma parkla on tore, Rimi parkla on tore jne. Auto on enamvähem tore. Vot!!!

Egas' rohkem polegi vast midagi kribada. Varsti kriban jälle, kui avastan, et kuradi palju aega on möödas.. ilmselt järgmine aasta. Olge muhedad!

Head!

Kuues ja seitsmes (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Panin siis kaks päeva pabereid maha teises trepikojas. Oskuslikult ning stiilselt lõikasin kolm korda omale paberiga kätte. Oli päris vägev, ent üksluine töö. Jõudsin valmis vaid kaks korrust kahe päeva jooksul. Laupäeval läksime Vuosaarde ja võtsime Elery terviseks viina Argo, Raido ja Kullaga. Saun käis ja jutt jooksis, täna aga tööisu üldse ei olnud. Kui tööle jõudsin, siis pool tundi istusin kõigepealt niisama kuskil nurgas salaja. Lõpuks otsustasin siiski tööle hakata. Oli kõige lühem tööpäev, kõigest neli tundi, edasi liikusin laeva. Kaks tundi laevas veetsin netis passides, aga bussiga sõit Tallinnast Pärnusse läks juba põnevamaks, sest bussis sain üllataval kombel Elinaga kokku. Terve tee oli vähemalt võimalik kellegiga vestelda. Pärnusse jõudes käisin emaga Viljarit haiglas vaatamas.. Natuke nadi on see seis tal, aga loodetavasti saab kõik korda ning midagi hullu ei tehta.

Käisin eKoolis ja avastasin, et ma pean hakkama kiiresti raamatuid lugema ning järeltöid tegema. Nädala ajaga on meil olnud viis kontrolltööd. See nädal läheb õppimiseks ja järelvastamiseks. Aga ma ei kahetse. Kui palju selliseid raha teenimise võimalusi ikka ette tuleb. Homme lähen siis kooli ja vaatan, mida õpetajad head räägivad. Vot!

Head!

Viies (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Oli normaalne päev. Sai natuke tööd tehtud ja niisama oldud. Aeg läks üsna ruttu ja oli lahe. Käisime veel Kullal ja Eleryl külas. Muud ei teinud midagi. Kell on 0.20 ja lähen magama.

Head!

Neljas (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Uus objekt oli üsna khuul. Neljakordne ühiselamu, millest võtsime ette ühe trepikoja. Terve tööpäeva käisin tolmuimejaga ringi ja imesin umbes 50 tuba ära (kõik liistud ja aknad jne). Töö olemasolu tõttu läks aeg sada korda kiiremini, kui Nokia Siemensil. Homme pean 44 korteriuksele šablooniga korterinumbrid peale värvima, tuleb järjekordselt põnev päev. Nüüd aga lasen silma looja.

Head!

Kolmas (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Tere õhtust! Täna oli viimane tööpäev Nokia Siemens'i töömaal, homme liigun Hoasise ühiselamutesse kortereid üle vaatama. Terve firmaga koristame viimase jama ära ja korterid antakse üle. Ootan huviga, sest homme tuleb sinna objektile veel kari eestlasi Ylesiivotuse firmast. Absoluutselt igal objektil on mingisugused lambieestlased, igal pool.. Näis, mis saab. Muidu täna oli kõige mõttetum tööpäev. Tegin ainult kümme tundi, sest mitte midagi polnud teha. Kõndisin terve päev niisama mööda objekti ringi ja panin natuke villa veel. Umbes nelja paiku leidsin aega veel pool tundi magamisekski. Hiljem läksime Argoga Elery poole sauna, nägin Kulla ära ja sõime niisama. Hea, kodune tunne oli sinna korterisse minna. Nüüd aga valmistun taas magamaminekuks, et homme vara tõusta!

Head!

Teine (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Oli üsna igav tööpäev. Midagi eriti jälle teha ei olnud, panin neli tundi villa kuskile lae alla ja niisama koristasin. Tero ei ilmunudki täna töömaale ja oli üsna lebo üheteisttunnine tööpäev. Nüüd liigun edasi Prismasse jms poodidesse.

Head!

Esimene (t)ööpäev kaugemal-lähedal põhjas

Jõudsin eile õhtul kümne paiku Soome ja täna kell 7 olin juba tööl. Nokia-Siemens Networki objekt. Oli üsna vägev 12-tunnine tööpäev, sai üle kolme kuu jälle töökaaslasi näha ning Jere ja Aleksiga terve päev lolli möla aetud. Hetkel olen jälle voodis ja ootan homset tööpäeva.

Politseiteemadel midagi rohkem kuulda pole olnud, aga kui Eestisse jõuan, helistan kindlasti politseiametisse ja küsin, kuhu maale asjad on arenenud.

Head!

Soome & muu

Hommik! Nagu paljudes eelnevateski postitustes, pean ka seekord ära mainima, et kuradima kaua on aega möödas viimasest postitusest. Sellest on kahju, ise olen nii laisk ja lohakas. Aga vähemalt viitsisin taas blogi avada ning mõningaid lauseid kirjutama hakata.

Vahepeal on olnud pikk ja töine suvi. Nimelt otsustasin suveks põhjanaabreid külastada ning suuremal hulgal raha riigist välja tassida. Soome läksin 11. juunil, päev peale seda, kui ARKis teooriaeksami tehtud sain. Hea oli minna minema, kui on teada, et kõik asjad sai siinpool korda aetud ning edasi on vabadus teha seda, mida  kõige rohkem vaja. Pakkisin siis asjad ja lõin ukse selja tagant kinni. Laev ootas sadamas.

Tööle sain ehituse alale, mingi soome firma RKL Tuovinen. Peale esimest päeva tööd oli küll selline tunne, et kui kogu see värk ongi nii lihtne, siis tiksub raha nagu iseenesest. Ja umbes nii see oligi. Olen selle kõigega väga rahul, suvel sai teha palju asjalikku, juurde sai ohtralt töökogemust, õppisin soome keelt rohkem, kui kahe aasta jooksul koolis ning aega jäi viinavõtmiseks ja niisama lõbutsemisekski. Tööl sai lammutatud suuri telliskiviseinu, paigaldatud soojustust, koristatud, metalli saetud ning palju sellist, millega ma kunagi kokku polnud puutunudki. Arvan, et jätsin ülemusele üsna hea mulje. Muidugi alati ei läinud kõik hästi. Korraks kartsin isegi tööst ilma jäämise pärast, sest kui ülemus satub objektil magamise ajal peale, ei ole tunne just parim. Õnneks sai ta sellest aru ning käskis lihtsalt ühe töötunni maha arvestada (magasin 27 minutit tööajast sisse). Edasi katsusin tööl ennast rohkem ohjeldada.

Olgugi, et mul suvest ei jäänud väga palju vaba aega, olen ma siiski selle suvega rohkem rahul, kui mingisuguse suvega, kus mul tööd ei ole, sest saadud palga eest sain ma endale nii mõndagi soetada. Soome jõudes läksid mul näiteks vana läpakas ning telefon enamvähem üheaegselt rikki kuid esimese palga eest sain uued ning kui suve lõpus Eestisse tagasi tulin, ostsin auto ära (mis tegelikult oligi tööle mineku eesmärk) ja raha jäi väga palju ülegi. Umbes paari nädala pärast lähen aga Soome tagasi ning käin nädal aega veel tööl ja loodan, et see õppimist oluliselt ei mõjuta. Käimas siiski viimane klass ja pingutada on üksjagu vaja. Võtsin selle Soome-teema siin hästi üldiselt kokku, sest ma ausaltöeldes ei jõua siia mingisugust raamatut kirjutada.

ARKist nii palju, et sõidueksamit tegin kaks korda. Esimest korda 26.septembril Paavliga. See eksamineerija on tuntud, kui esimese-korraga-läbikukutaja. Ja ma kukkusingi. Vigu suuremaid ei olnud, korraks jäin mingile autole jalgu liikluses ja paremakäe ristmikel sõitsin tee peale liiga välja, et näha, kas tuleb kedagi või ei ja alati jäin seisma, kuigi mõnel ristmikul on eemalt näha, kas auto tuleb või ei. Peale läbikukkumist läksin taas ARKi ja sain uueks eksamiajaks 20.oktoober, valisin sama eksamineerija, Paavli. Laupäev. Eriti vigu ei teinud. Lihula tee pealt tulles ja Pärnu poole keerates kiirendasin Audru tee peal kiirendusrajal ainult 40ni ja suundusin maanteele, mis oli selline viga, millega oleks võinud vabalt läbi kukutada, kuid eksami lõpus, kui Paavel küsis, mis mu suurim viga oli, tabasin selle ise ära ning sain eksamilt läbi. Nüüd ei jõua ma ära oodata, kuni see detsember juba ükskord kätte jõuab ja ma 18 saan. Saab oma uue Opeliga ringi tiirutada igal pool omapead. Nii palju siis autoteemast.

Homme lähen politseisse taas õigust taga nõudma. Tellisin Soov.ee'st omale poolteist nädalat tagasi iPhone. Müüja tundus väga usaldatav inimene olevat, meiliteel suhtlesime kaks päeva ning enne 200€ suuruse ülekande tegemist rääkisime telefonitsigi päris pikalt. Ei osanud kuidagimoodi ma kahelda, et tegu võiks olla petisega, kuid inimesi siin ilmas on ka igasuguseid. Pühapäeval käisin politseis avaldust kirjutamas ning esmaspäeval tuli juba kiri, et olen homme, esmaspäeval kell 14.00 kohustatud politseiasutusse ülekuulamisele minema. Ju ma siis lähen, kuigi rääkida pole rohkem midagi, kui seda, mis avalduses juba kirjas on. Vaatab, mis homme saab.

Praeguseks aga kõik.

Head!

Head aega Sulle, Aide!

Väljas oli mai, seekord üheksas. Nädalapäevaks kolmas. Kell umbes 9 hommikul. Tee mis sa teed, ei osanud mina närveerida. Hiljem aga, tuli välja - oleks pidanud. Suundusime Tallinna poole. Sealt kuskile edasi Lihula ristini ja tagasi Pärnu poole. Vanapärnus suutsin teha küll sellise vea, millega oleks ARKist koheselt läbi kukutatud. Teeremont. Valgepunasetriibulised postid, mis näitavad, kustpoolt olen kohustatud sõitma. Kuna minu ees mingisugune rolleriga nolk valelt poolt sõitsin, mõtlesin, et olen ka nii kõva vend ja kimasin kohe valesse kohta. Siis edasi oli kõik kontrolli all. Linnas läks külgboksi ukerdamisega ka aega veidike, aga see oli korralik. Aeg venis ja venis. Aidesse tagasi jõudes, hakkas Reimo tõsisel ja muretseval toonil rääkima, et mu sõit on üsna ebakindel ja väga suured vead on sees. Ei tahtnud mind ilmselt läbi lasta, kuid siis viimasel hetkel sain talle mainida, et ma ei saa enivei ARKi eksamit enne sügist teha ja sõidan emaga nii kaua. "See leevendas praegust olukorda," ütles ta ja lasi mind väga hädise 3-'sega läbi.

Reede hommikul kell 9.00 oli libedasõit. See oli igaljuhul palju vägevam, kui mingi vastik eksam. Enam ei olenenud sõidust midagi. Küll aga kooli juurest välja sõites oleksin ristmikul punase fooritulega üle sõitnud. Jäärajal oli juba olukord lahe. Sai sõita igasuguste kiirustega libeda tee peale ja pidurid blokki panna, sealjuures erinevates olukordades ja erinevate tehnikatega. Sain selle tunde kätte. Talvel siis jääle driftima!

Peale libedasõitu sain siis selle, mille pärast ma tegelikult autokooli läksin - Olerexi kütusekaardi!!! Jess.
Mission completed.

7.juuni lähen Arki teooriaeksamit tegema. Vaatab, mis saab.

Head!

Pealkiri

Hei! Viimane sõit läks päris kenasti reedel. Sain üle pika aja hindeks 4. Päris kahtlane teema. Ühesõnaga kõik oli hea, harjutasime parkimisi ka ja asjad sujusid hästi. Eile, esmaspäeval, üritasin Aides teooriaeksami uuesti ära teha, aga seitsme vea tõttu see mul ei õnnestunud ning täna tegin uuesti, seekord siis nelja veaga. Juba õhtul sain kõne Reimolt, kes kutsus mind kolmapäeval (homme) kooli sõidueksamit tegema. Ja nii ma siis tatsangi homme kell 9  vahval sammul Aide poole. Ootan isuga juba seda eksamit, aga enne teen väikese uinaku.

A muide käisin vahepeal Elionis ja viisin oma mobla garantiisse. Üldse ei lae teine enam. Aga noh... Huawei. Valisin omale asendustelefoniks hästi mõnusa vana Nokia. Tegelt ma ei teagi, kui vana ta on, aga mingisugune ee-viiskend igal juhul. Klahvid on ikka toredad. Ei pea mingit klaasi siluma, et midagi teha. Nüüd olen siis kaks nädalat jälle Nokia-poolomanik. Hää tunne.

Head (ööd)!

Mai esimene päev

Hommik algas kiiresti. Ärkasin umbes kümne paiku, kui kuulsin vanaisa jutustamist köögis. Natuke sõin-jõin ja tormasin õue. Mihkel ja Viljar tulid appi puid saagima. See lehma-värd Roland andis meile loa puud tema maa pealt endale võtta ja nii me siis hakkasime kraaviäärel kasvavaid kaski-remmelgaid maha võtma. Päike paistis terve päev päris kenasti. Taevas ei näinud ühtki pilve. Hea soe ilm oli töötamiseks. Enamus päevast tegutsesingi õues ning õhtul avastasin, et olen päris rõvedalt päikest saanud - käevarred ja kael on tulipunased. Vähe sellest, sain kaelaketipäevituse kaa!

Mõned pildid siis sellest, milline meie oov täna välja näeb:

Head!

Haigus

Pole ikka väga ammu siia kirjutanud... Gertu tungival soovil ja mitu päeva kestnud ähvardustel olen ma siiski kohustatud seda tegema.

Aega on nii palju möödas, et ei mäletagi, millal see oli... eelmise nädala reedel vist, kui ma sõitsin nagu segane selle Rainisega linnas. Kokku sõitsime neli sõidutundi sel päeval. Kellelgi ei soovita seda, see on ikka liiga julm. Esimene tund oli 13.00. Kõik väga vinge. Sõitsime ära ning suundusime emmega ARKi. Sealt ta sai juhi koolitusloa, mis on täiega lahe asi, aga kohe seda kasutada ikka ei saanud, sest sel päeval ei olnud Aidest õpinguraamatut saada. ARKis olles sain teada, et 15.45 saab ka sõitma minna. Ja nii ma siis läksingi. Esimese tunni sõitsin Yarisega kuskil ära, siis ütles Rainis, et lähme Aidesse, ehk saame Corolla. Läksime Aidesse, saime Corolla. Ja sõitsime kaks sõidutundi sellega. Väga positiivne, sest see on ühtlasi ka eksamiauto - sain sotid selgeks. Ülihea süsteem on ka sellel, näitab ära, millal shiftida täpselt. Ainuke harjumatu asi on, et sellel on 6 käiku. Tegelt ei olegi nii hull. Sõitsime siis 18.00ni. Vihma sadas terve selle aja. Käisime ära Tallinna tee peal, tegime tagasipöördeid. Samuti ka Tammiste teel. Jõle pull oli see, kui ma ei saanud nii kiiresti hoogu üles, kui vaja... Käskis mul gaasi tallata ja vajutas ise gaasipedaali põhja, aga see jäi jalamati alla kinni tal ning kui ma vaba käigu panin, siis autol olid pöörded täiesti põhjas. Nagu lennukis oleks istunud. Hea, et mootor terveks jäi. No juhtub ikka. Kõigil juhtub. Mul ka juhtus, viimase tunni lõpus oleksin ühe tädi alla ajanud, kes ristmikku ületada soovis. Ma olin parasjagu pööret lõpetamas ja lisasin kiirust, aga vihmasaju, väsimuse ning tema musta mantli tõttu ma lihtsalt ei märganud teda. Pidurid läksid kõrvalt blokki ka kohe. Teine apsakas, mis ma tegin - ümberreastumisel oleks mulle sisse kiirendatud. Lihtsalt ei näinud peeglitest autot ja üle õla unustasin ka vaadata. Sain vähemalt aru, miks üle õla vaatamine tähtis on. Edasi läksime Surnuaia-Selveri parklasse. No see parkimine ei tule kohe kuidagipidi välja... Õnneks sai see sõidujama läbi ja terve päev ei tahtnud ma liiklusest enam midagi kuulda. Nii kõrini oli sellest.


Vahepeal olin haige ikka päris päris pikalt. Hästi vastik oli ka. Eelmine nädalavahetus tegime kodus mingit sorti õuetööd ja jube imelikuks läks olemine. Järgmine päev viskasin kraadiklaasi alla ja ennäe imet - 37 koma midagi. Hästi pisike palavik oli, aga ikkagi palavik. Lisaks sellele veel tugev köha ja vastikud aevastamishood ning nohu  Neljapäevani olin kodus, lillegi ei liigutanud. Okei, tegelt kodus päris ei olnud, vahepeal olin Sindis ka. Reedel külastasin kooli ka, kuna palavik jäi järgi ja midagi hullu enam ei olnud.
Reede õhtust saati olen ma ametlikult mingisugune emasõidutaja ning iseõppija. Ülivägev on ikka ringi kimada. Öösel käisime emmega uurimas, kas üks valge nõme auto ikka seisab ühe nõmeda tee peal. Nädal aega on juba seisnud mingi võhivõõras auto metsa ääres. Kutsusime politsei asja uurima. Neil kulus siiajõudmiseks ilmatuma aeg... Ma ei tea, mis nad tegid, aga tund aega Torist siia ikka ei sõida. Ühesõnaga tuli välja, et selles autos on mingi metsamehe varustus ja see auto on Läti registrinumbriga. Nad ei osanud midagi teha ja lubasid asja uurida. Auto seisab siin tänaseni. Võib ju mõelda küll, et las seisab, aga ükskord seisis siinsamas üks ärandatud auto.

Nüüd on järg laupäeva (eilse) käes. Täitsa ise sõitsin autoga kodust linna ning öösel koju. Käisime emme, Pille ja Viljariga teatris "Testosterooni" vaatamas. Ma ei oskagi selle kohta mitte midagi arvata ausalt öeldes. Lavastusese oli kasutatud ilmselt kõiki roppsõne, mida ma tean. Osad mõtted olid päris head, aga oleks võinud vähe viisakamas stiilis olla. Paar kohta ajas isegi muigama,

Täna, pühapäev, on kulunud töö tegemiseks. Vanavanemad tulid maale puid lõhkuma. Mitte mingisugust töötahet ei olnud, nõrkus tuli jälle vahepeal peale.. ei tea, kas hakkan taas haigeks jääma?! Nõmekas.
Vahepeal sõitsin Treumuthi juurde Tammistesse elupuid tooma. Istutasime tiigi kaldale neli tükki. Et mul meelest ei läheks, siis: esimene on Miku puu, teine on Dina puu, kolmas on emme puu ja neljas on minu puu.
Vot nii!

Seda ka, et krtmaiviitsi rohkem kirjutada.
Head!

Hammas

Juhuks, kui sa soovid seda teada, siis mul kasvab vastsündinud tarkusehamba kõrvale vist teine tarkusehammas veel...

Esmaabi kursuste verdtarretamapanevad rõvedused...

Nii! Teooria koolieksam toimus kolmapäeval uuesti. Paistab, et see eelmine "päriseksam" oli tegelikult hoopis mingi halenaljakas mängu-päriseksam. Enivei ma tegin selle eksami uuesti ära. Esimese korraga mitte, küll aga teise korraga ilusasti, kolme veaga. Siis on vahepeal kaks sõidutundi toimunud. Ehkki esimene tund läks halvemini kui teine, sain mõlema eest siiski kolmed. Äkki ta lihtsalt üritab mind nende hinnetega motiveerida, ei tea... A mis mul sellest tegelikult, mis ta mulle paneb.

Eile, reedel, toimus esimene esmaabikoolitus. Õpetaja oli väga kihvt, vanem venelanna. Natuke mehelik, meenutas Viljari õde, hästi kaua kiirabiarstina töötanud. Koolitus algas kell 17.00 ning lõppes 21.00. Kõigest neli tundi kohapeal istumist. Väsitav, õudne, õõvastav. Näidati igasuguseid nõmedaid pilte kõikvõimalikest õnnetustest. Kuidagi sai see kõik siiski üle elatud ning täna, laupäeva hommikul kell 9.00 algas teine esmaabikoolitus. Lõppes see alles 15.00. Nojah, täna siis kuus tundi. Hommikul üritasin kontorist head kohvi ka kätte saada, aga igasuguste arusaamatuste käigus minu ja kohviautomaadi vahel sain paar tilgakest espressokohvi. Umbes ühel korral viiest olen ma temaga läbi saanud, st. sain selle, mida tahtsin. Täna vaatasime veel videosid ja pilte ning puhusime küllaltki poolikule naisele, Annele, elu sisse. Sai siis igasuguseid lahtiseid luumurde, iga astme põletusi ning külmetusi nähtud. Süda läks vahepeal pahaks, aga siiani veel elan ja loodan, et ei pea kunagi oma elus nägema inimest, kellel näiteks nael silmas on või seda, kui kellelgi mingisugune toigas läbi keha on. Lisaks räägiti seda, et kui inimest on näiteks pussitatud ja tal on soolikad väljas, siis šokiseisundis hakkab inimene enamasti neid ise tagasi kehasse panema. Või kui käsi nö. saetub otsast ära, üritab inimene seda tagasi panna. Vähemalt sai see jama läbi! Kui Gertuga klassist välja läksime, hakkasime trepist alla minema ja nägin üleval Reimot, lehvitasin talle, tuli kohe rõduääre peale küsima, et kuidas koolitus läks. "No eks ikka hästi," vastasin ma., mille peale Reimo kohe: "Võin ma nüüd siit rõdult turvaliselt alla hüpata?", "Vist küll jah!" kostsime meie. Õnneks ta seda siiski ei teinud ja kõik jäid ellu. Vot selline vägev päev.

Egas' midagi, peatse lugemiseni!

PS! Eile tuli Elery ka koju, täitsa natuke kõht on juba ees. Tõi Soomest ka igast stahvi.

Head!

Teooria proovi- ja niisama eksam

Midagi erilist juhtunud ei ole vahepeal, seega pole postitusi teinud. Autokoolis sain kolmapäeval esimese kolme, sest ma ei osanud veel märke tähele panna ja ühesuunalised teed ajasid jubedasti segadusse. Ühes kohas panin parkimisega ka päris kõvasti pange, sõitsin liiga suure kiirusega. Enne linna minekut käisime ARKi platsi ka skännimas. Peale sõite läksin teooriatundi, kus tegime ühe korra proovieksami läbi ja teist korda juba päris eksami. Pidime isikukoodid ja nimed sisestama. Varem kui ma proovieksamit teinud olin, ei olnud ma seda kordagi suutnud sooritada, aga seekord suutsin selle esimest korda siiski sooritada (3 viga 60'st). Kümne minuti pärast tuli päris eksam. Ka selle sooritasin! Seekord tuli 4 viga 60'st. Vägev.
Eile, neljapäeval, tegime kaks tundi järjest. Esimese eest sain samuti kolme. Ise ei tea küll, miks, aga noh, teise tunni eest sain nelja. Õppisime reastumist ja sain kiita, et panen märke ilusti tähele. Käisime igal pool Vana-Pärnus jne. Lõpuks oli hästi hea, kindel tunne sõita juba. Selline tunne nagu sõidaks niisama mingi sõbraga linnas ringi, kõik sujus nii hästi lihtsalt. Positiivne. Nüüdseks on kaheksa sõidutundi läbi ja ilmselt esmaspäeval tuleb uus sõit.

Nii vähe siis tänaseks!
Head (ööd)!

Imelikkus

Täna oli selline vastik tunne, et tahaks teha midagi loovat. Vahel lihtsalt tuleb selline millegi-tegemise-isu ja siis mõtled, mida teha, aga midagi ei tule mõttesse. Ammu pole näiteks 3D-nud ega modelleerinud, aga niisama mudeleid krieitida on igav. Siis mõtlesin hoopis, et võiks mingi ulmelise novelli kirjutada, aga ei suutnud sellega kuidagi algust teha. Samas niisama istuda terve päev on ka igav. Lõpuks klopsisin laudadest kokku "Eratee" sildi, sest mingid nõmedad ATV-kaagid lõhuvad meie teed jälle ja varsti ei saa autoga läbi kuskilt, niigi elame juba peaaegu-et soos. Olukord on suhteliselt nutune siin teedel ja hoovis hetkel, seda enam, et õues on õudsed ilmad. Eile sadas näiteks lund ja vihma vaheldumisi. Pole varem sellist asja näinudki. Öösel, kui magama läksin, oli maapind suurtest sopalompidest kaetud ning täna hommikul tõustes kattis maad paarisentimeetripaksune lumevaip. Imelik!

Eile autokoolis tegime platsil kaheksaid edaspidi ja tagurpidi, tulid ilusti välja. Lisaks tegin teise käiguga slaalomit, mis algul natuke hirmuäratav, aga lõpuks kihutasin nende koonuste vahel nagu vana mees. Ja kallakult piduriga kohalt äraminekut. Siis tuli õpetajale kõne, et juhipoolne lähituli ei põle. Kargas siis autost välja: "Miks mina pean nu**ima alati selle autoga, miks teised ei võiks nu**ida, autol on koguaeg midagi viga!"
Võiks viisakamalt käituda võõra inimese juures, päris õudne on kuulata sellist asja. Linna ma ei saanudki selle pärast, aga vahetänavatel sõitsime, kuskil Rauas ja Pronksis. Kuskil tee peal sõites rääkis: "Siin vasakul see maja peaks olema lõbus-maja, ise ma pole siin käinud, aga vend käis, ütles, et siin pidid ainult koledad naised olema, aga see oli nii ammu. Nüüd on kindlasti ilusamaid ka, peaks millalgi vaatama minema." Mis ma selle peale ütlema pean siis? Naljakas olevus on ta, aga inimesi ongi igasuguseid. Samas õpetab ta küllaltki hästi. Esmaspäevaks on uus aeg kirja pandud, siis uue hooga. Loodan, et saan kesklinna ka juba.

Eile öösel sain testiraamatu ka lõpuks läbi. Täna hommikul lahendasin ära esimesed kümme testi, nüüd hakkan iga päev tegema kümme testi ja nädalaga raamat uuesti läbi. Nii peaks eksamid iseenesest ära tegema küll, ARKis ma mõtlen, sest Aides käib tänapäeval teooriaeksami tegemine koos testiraamatuga, kuna õpetajaid ei huvita enam see teema. Kõik on nii imelik!

Head!

Sõidud

Oli kord parasjagu 27. märts, teisipäev, 2012. aasta. Tavaline koolipäev nagu iga teinegi. Üsna igav ja ne. Ühesõnaga, oli vahetund. Kõne. Võõras number. Kõne autoriks oli üks mees nimega Rainis. Võtsin siis vastu ja sain kutse sõitma juba samal päeval kella neljaks Aidesse. Päris hea tunne oli sedasi ootamatult selline kõne saada. Ei jõudnud koolipäeva lõppu ära oodata. Jõudsin mina siis ilusasti kella neljaks kohale, aga keda ei olnud, oli Rainis. Ootasin minuti, ootasin kaks, lõpuks juba kümme ning lõppkokkuvõttes viisteist minutit. Helistasin, küsisin, mis värk on? Vastuseks sain: "Ohh, kipub meelest ära minema, anna andeks, vaatan, kas mõni sõiduauto on vaba ja olen viie minuti pärast seal!". Okei... kohale ta jõudiski. Muidugi läks mu  õppesõidu ajast kakskümmend minutit kaotsi, aga ei hakanud kohe võõrale inimesele vastu ka ja leppisin olukorraga. Esimene tund ma alguses rooli ei saanud, viis mind ise Aide õppesõiduplatsile ära. Seal õppisin vaatama kindlustuse ja ülevaatuse tähtaegu ning igasugust muud väiksemat nodi. Siis ta tahtis teada, kas ma ikka tean, mis varustus autos peab olema, need viis asja ütlesin ka ära ja sõit võiski alata. Tegime mõned manöövrid. Ümber nurga tagurdamist ja külgboksi tagurdamist. Ümber nurga tagurdamine tuleb alati välja ja külgboksi õppisin ka ära. Siis sõitsime veel kallakule ning õppisin tavalise piduriga kohapealt tõusu. Tuli väga hästi ka see välja. Slaalomit tegin ka. Tuli välja. Tund sai läbi, sõidutas mind tagasi Aide parklasse.

Eile olid asjalood juba vähe teisiti. Ise ta küll sõitis platsile, aga tagasi sain päris ise sõita. Esmakordne sõit linnas oli päris ulmeline, seda enam, et pidin sõitma mööda maanteed ja fooridega ristmikutel ise ära tajuma, kes kuidas sõidab. Hakkama sain, isegi kiita sain, et õigesse ritta oskasin reastuda, millega enamus pange panevad. Tagurdused ja värgid tulid veel paremini välja, õppisin käsipiduriga tõusu ka ära. Tagasi jõudes pidin auto ümbernurga parkimisega kahe auto vahele tagurdama. Sain ka sellega hakkama.

Täna sõitsin täiesti ise kohale. Sain empsi ja Pillega ühe foori all oodata. Ütlesin ka Rainisele, et "Ou tseki, see mu ema seal Audiga." Rainis oli miskipärast jube õnnelik, et ema seal foori all oli... Audi keeras vasakule, mina ka. Sõitsin Pillest ja emmest mööda, Rainis ütles, et siis peaks neile lehvitama. Enne küsis veel, kas isa on ka seal autos. Whatever. Siis sõitsin platsile, Audi sõitis järgi, kuigi ei oleks tohtinud. Rainis muidugi oli emast väga sisse võetud ja tahtis kangesti, et ma peatuksin, et ta saaks küsida emalt, kas ta ikka teab, et ta platsil sõita ei tohi. Aga minu lahkel loal nad siiski võisid mu sõitu natukene vaadata. Mõned trikid tegin seal ära ja suundusime linna sõitma. Keerasin Lille tänavale ja sealt edasi igalepoole mujale vahetänavatele. Kusjuures tekkis juba vaikselt turvaline tunne sisse. Sain seal rahulikult märke jälgida ja neist kinni pidada viisakalt. Ühe korra pidi õpetaja pidurdama, kuna ma ei järginud parema käe reeglit, ei vaadanud, kas paremalt keegi tuleb. Aga tegelikult ei tulnud. Tiirutasime veel Raba poe ees ja suundusime tagasi Aide parklasse lõpuks, kus ma pidin taas autoga ümbernurga parkimist tegema.

Ootan juba homset sõitu, mis algab kell 6 õhtul. Homme on lühendatud tunnid, kuna õpetajad tripivad kusagile koolitustele, mille nad kahe aasta jooksul läbima peavad. Ja siis bändiproov. Edasi käin Mäe tn. võtan uued Stargate osad, kui on ja siis vanaisa juurde niisama jutustama. Ja kui aega üle jääb, siis Rita juurde matemaatikat õppima. See on päris keeruline teema...

Imelikult pikk postitus tuli... Õudne täitsa, aga aitäh, et viitsisite lugeda!

Head!

Masinatehas ja muu

Alles eile ma kirjutasin siia ju, aga kuradi kuupäev näitab, et viimati üleüleüleeile! Nii ei saa, aeg aint lendab. Oleks siis et peaks nõu minuga väheke, aga temal on nii kiire koguaeg.
Rahunesin.
Loomad on ilusti toibunud ja elama uuesti õppinud. Eks neil ka raske ja valus ja vastik ole, aga hakkama nad saavad.

Autokoolist - märgitesti (mis oli ka nii ammu) tegin vigadeta ära. Samas mis siin sellest ikka kirjutada, midagi rasket seal ju ei olnud ega olekski saanud olla, sest need on kõigest liiklusmärgid. Nüüd võin linnas sõita, kui sõiduõpetaja minu jaoks ükskord aega leiab. Varsti tuleb ristmike peale ka töö. See juba natuke raskem teema.

Üleeile õhtul istusin Sindis ja jube igav hakkas. Mõtlesime Hendrikuga, mis teha võiks. Käisime niisama õhtul linnas ringi ja siis avastasime, et keegi oli masinatehase jõepoolse müüri raudukse lahti muukinud. Õnneks oli taskulamp kaasas ja lõpuks sai seda kohta tsekkima minna. VÄGEV!!! Millalgi peab ilmtingimata suurema seltskonnaga tagasi minema, sest kahekesi seal ringi konnata oli suhteliselt creepy. Alumise korruse mõned ruumid sai siiski ära uudistatud. Tagasiminnes teen mõned pildid ka ja panen siia ilmselt üles.

Tänasest päevast veetsin kaks ja pool tundi rööbastel. Ilmusin Tallinnasse. Jonatani juures toimub homme mingi vägev majapidu, kuhu tal on plaanis 100+ inimest kutsuda. Eks näis, mis saab. aga ise ta arvas, et nii palju neid siiski kokku ei tule. Loodetavasti nii päris ei juhtu, nagu "Project X"s, mida me Anne ja Aarega täna kinos vaatamas käisime, kus pidu läks lõpuks nii käest ära, et kohale ilmus 50 inimese asemel 2000. Lahe film! Soovitan.

Praegu katsun siin diivanil magama jääda, kuulates võluvalt vanainimese norskelaulu.
Head!

Üks postitus

Eila käis meitel üks tore mees Terveksi-Marko. Enne tema visiiti ehitasime väiksest toast operatsioonitoa. Ülevalt tõime operatsiooni jaoks laua ja sealolev laud jäi tööriistade jaoks. Kõigepealt võttis ta ette Zasko, kellel oli toimuvast jumalast savi. Tegi narkoosisüsti ära. Alguses pani koer jooksu toast, aga umbes kümne sekundi pärast hakkas juba ühe koha peal ümber oma telje tiire tegema ja viskas pikali, lollide silmadega kõiki jõllitades. Umbes viie minuti pärast magas juba päris head und. Kolme tunni pärast tõusis Zasko alles üles, silmalaud õmmeldud. Nüüd longib ta kurvalt toas kraega ringi, ei oska süüa, ei oska juua, aga küll ta need ära õpib. Peale Zaskot võttis Marko ette Roki, kellel oli rinnapiirkonnas rasvkasvaja. Asi tuli lahendada rinnalt ristlõikega. Hiljem nägin seda lihatükki mingis kilekotis ja see polnud mitte väike - umbes poole rusika suurune. Rokiga on ka ilmselt kõik korras, talle kraed ei olnud vaja, sest rinnapiirkonda ta kratsima lihtsalt ei ulatu.

Loomandus loomanduseks, täna seisab mul autokoolis ees märgitest, mida ma juba tükk aega oodanud olen. Eile lahendasin teste ka nagu segane, 22 testi tegin ära. Mõtled küll, et mis see paarkend testi siis ära ole, aga kui arvestada, et igas testis on 15 küsimust, siis see teeb kokku 330 küsimust. Jõhker ikka.
Ega siis midagi, hakkan aga jälle õppimisega peale ja loodan, et kõik läheb ilusasti!

Head!

Heia! :)

Pole ammu kirjutanud ka... Ega vist ei saakski olla, kui väga aega ei ole. Samas on iga päev ka mõttetu kirjutada, sest alati lihtsalt ei juhtu midagi. Enne kirjutama asumist oli pea justkui mõtteid täis, nüüd nagu imeväel need jälle kaovad. Aga muidu on vahepeal päris huvitav olnud.
Mis siis vahepeal toimunud on?
Raikil toimus sünnipäev, muud midagi. Eriti seal midagi ei teinud, ainult koera kartsin ja siis saigi pidu lõpuks hommikul läbi.
See on ka toimunud, et ma olen Stargatet hakanud vaatama. Iga osa on lihtsalt nii huvitavaks tehtud, et ükskord vaatasin 4 osa jutti. Tahaks omale ka Goa'uldi.
Esmaspäeval õppisime koolis tantsukava, millega me homme esinema peame. Proove on siiani olnud vaid kaks ja viimane, kolmas, toimub homme vahetult enne esinemist. Võistluse paneme gümnaasiumite (gümnaasiumide?) osas suurel tõenäosusel kinni, sest oleme ainus gümnaasiumiklass, kes osa võtab. Kuidagi imelik oleks kaotada. Kava on meil üle kolme ja poole minuti pikk ning liigutused on minu jaoks üsna rasked.
Anyway autokool kulgeb lahedasti. Eelmisel kolmapäeval saime sõidukaardid kätte, mis tähendab seda, et võin nüüd täies seaduses minna Aide platsile emmega õppesõitu tegema. Sellegipoolest ootan ära, millal õpetaja mulle suvatseb helistada ja ise sinna sõitma kutsuda, lihtsalt nii on parem, kui tead ette ära, kuidas seal õigesti toimida jne.Valesti ju õppida ei tahaks. Aga loodan, et helistatakse siis võimalikult kähku.
Esmaspäeval tegi Reimo meile esimese testi märkide peale (testid 1-10), oleks võinud ju 0 viga teha, aga tuli ikka 2 tükki kuidagi... See selleks, ja siis ülejäänud tunni õppisime veel märke.
Täna, kolmapäeval tegime ka kaks testi. Üks jällegi märkide ja teine ristmike peale. Märkide osas tuli seekord 1 viga ning ristmike peale 2 viga. Oleks need küsimused Arki teooriaeksamil, oleksin läbi saanud, sest 30 küsimuse peale võib 4 viga olla. Mul oli ainult 3. Täna õppisime veel ja veel märke ning teekatte märgistusi magustoiduks. Maitsesid päris hää ja juba järgmisel tunnil tuleb meil siis päris-päris märgitest! Koosneb see siis kümnest küsimusest, milledest üks võib vale olla. Test sooritatud, võib õpetajaga linna sõitma minna. Küllap ma sellega hakkama saan ja varsti vallutan juba Pärnu teid!

Seniks aga, head!

Nõu mai kaad ai känt piliiv it!

Käisin täna taas Anu fotos piltide asjus. Sain kätte need, aga õu mai kaad, millised need on. Oleks ju võinud see tibinas natuke värve juurde panna neile, aga piltidel olen ma täpselt nagu surnu. Üsna kole vaatepilt.

Täna sain üle pika aja koju uuesti. Testid, testid, testid. Noh, mitte just väga palju pole ma veel neid lahendada jõudnud, aga 5 tükki on läbi lahendatud ja ma võin julgelt öelda, et olen nende lahendamises väga halb. Kõige rohkem siiani vigu teinud teises testis ja neid oli täpselt 14. Õudne. Kõige vähem on vigu olnud neljandas, kus tegin 7. Pole tulemustega üldse praegu rahul, aga ehk alguses ei peagi kõike päris teadma.
Paar asja on veel arusaamatud ja tuleb õpetaja käest üle küsida.

Papa-Koit on ka täiesti hulluks läinud. Samas on need summad väga kasulikud, mis ta üle on kandnud, aga endal lihtsalt natukeseks ajaks süümepiinu. Esimene osa on kohe-kohe tasutud ja peale märgitesti saab ilmselt vaikselt sõitma ka hakata. Märkidega ehk ikka probleeme ei tule, kuna olen kindel, et need on mul endiselt ilusti peas.

Head!

Dier daiöri

Tõusin, sõin, jõin ning ruttasin padjasoenguga juuksurisse. Õnneks see siit vanaema majast üle tee ainult. Juuksur oli endiselt tore tädi, rääkisime põhiliselt Soomest ja maasikakorjamisest. Sain sellise igapäevase, mittemidagiütleva haircut'i, tänasin viisakalt. Väga rahul olen.
Enivei, peale seda hüppasin bussi peale ja läksin Anu fotosse mingeid nõmedaid 3*4 pilte tegema. Lootsin, et Rita on tööl, kuid võta näpust! Mingi noor tibinas oli hoopis. Tahtis 4.50 saada nende pisikeste piltide eest... Kamm oon! Mu lahe haircutki oli odavam, kui paar Sinu tehtud pilti. Ja oleksin ma neid täna, kohe, seal kätte tahtnud saada, oleks need 7.00 läinud. Uskumatu.

Edasi läksin autokooli. Sain oma tervisetõendi ja 170 eurot ka ära anda. Liiklus hakkab juba vaikselt sümpatiseerima. Nagu vaikselt tajuks isegi midagi - autod ei ole enam niisama kuskil tee peal, vaid kuidagi meigivad senssi juba.
Testiraamatud saime ka lõpuks kätte! Esmaspäevaks peab olema kümme testi lahendatud. Väga ei imesta, kui mul neid kakskümmend seks ajaks valmis teht' oleks.
Reimo rääkis täna ristmikutest ning manööverdustest erinevatel teedel. Kiir- ning jääteedest kõneles ka, aga põhilise osa tänasest päevast rääkis ikkagi elementaarsetest liiklusega seotud mõistetest. Sebraga seoses viskas natuke nalja. Ei, täitsa mõnus oli jälle. Absoluutselt mingit tüdimust ei teki seal!

Nüüd aga poen natukeseks põhku!
Head!

Esimesemast esimesemam

Tere tulemast lugema minu blogi! 

Pole varem nigu sihukse asjaga päriselt tegelenudki ja kõik on minu jaoks uus. Raske on esimesi sõnu kirja panna. Tunne on umbes niisugune, nagu üritaks rääkida võõra inimesega, kuid kellega pole mitte millestki veel kõnelda, kujutage siis ise ette...
Tegelikult tahtsin ma oma blogi avada juba eile, aga kuna arvutmasin paiknes minust umbestäpselt 15 kilomeetri kaugusel, oleks seda üsna keeruline olnud teha.

Miks just eile soovisin ma blogi avada?
Vastus: Autokool.

Järjekordselt minu jaoks täiesti uus kogemus. Kole-kange tahtmine on ikka autoga linnas sõita. Võin ju maateede peal sõita, aga see pole ikka see. Kohe õudne tung oli autokooli õppima minna ja kui võimalus on, siis miks ka mitte. Lendasime Gertuga siis live'i. Kell oli umbes 17:30, algas kõige esimesem teooriatund. Õpetajaks saime ülivägeva inimese, kellegi Reimo (perekonnanime ta ei öelnud). Muhe mees teine, viskab nalja ja puha. Esimene kord oli veidike lühem, sest see oli alles sissejuhatus ja nii-umbes 19:00 paiku saime tulema. Kodus õppisin hiljem enamus liiklusmärke saadud liikluseeskirja raamatust ära. Üllatavalt lihtsad on nad kõik.

Täna käisin polikliinikus tervisetõendi järel. Hämmastama pani mind see tehnika, mis neil laboris oli ehk siis silmas pean vereanalüüsi-masinat. Pisike, ilus seadeldis (umbes võtmehoidja suurune), mis analüüsib üht väikest veretilgakest ja näitab Su veresuhkru taset. Üldse ei imesta, kui paari aasta pärast sellised seadmed on sisseehitatud isegi mobiiltelefonidesse.

Homme toimuvad järgmised teooriatunnid. Loodan, et jõuan ARKi teooriaeksamile peale kuut nädalat kooliskäiku, nagu Aide poolt lubatud. Muidugi võiks veidi kauemgi käia, aga kui asi juba juunisse kisub, siis oleks kellad.
Aaaa, homme streigivad õpetajad, st. tavalist kooli pole. Rahulik elu!

Head!