Sõidud

Oli kord parasjagu 27. märts, teisipäev, 2012. aasta. Tavaline koolipäev nagu iga teinegi. Üsna igav ja ne. Ühesõnaga, oli vahetund. Kõne. Võõras number. Kõne autoriks oli üks mees nimega Rainis. Võtsin siis vastu ja sain kutse sõitma juba samal päeval kella neljaks Aidesse. Päris hea tunne oli sedasi ootamatult selline kõne saada. Ei jõudnud koolipäeva lõppu ära oodata. Jõudsin mina siis ilusasti kella neljaks kohale, aga keda ei olnud, oli Rainis. Ootasin minuti, ootasin kaks, lõpuks juba kümme ning lõppkokkuvõttes viisteist minutit. Helistasin, küsisin, mis värk on? Vastuseks sain: "Ohh, kipub meelest ära minema, anna andeks, vaatan, kas mõni sõiduauto on vaba ja olen viie minuti pärast seal!". Okei... kohale ta jõudiski. Muidugi läks mu  õppesõidu ajast kakskümmend minutit kaotsi, aga ei hakanud kohe võõrale inimesele vastu ka ja leppisin olukorraga. Esimene tund ma alguses rooli ei saanud, viis mind ise Aide õppesõiduplatsile ära. Seal õppisin vaatama kindlustuse ja ülevaatuse tähtaegu ning igasugust muud väiksemat nodi. Siis ta tahtis teada, kas ma ikka tean, mis varustus autos peab olema, need viis asja ütlesin ka ära ja sõit võiski alata. Tegime mõned manöövrid. Ümber nurga tagurdamist ja külgboksi tagurdamist. Ümber nurga tagurdamine tuleb alati välja ja külgboksi õppisin ka ära. Siis sõitsime veel kallakule ning õppisin tavalise piduriga kohapealt tõusu. Tuli väga hästi ka see välja. Slaalomit tegin ka. Tuli välja. Tund sai läbi, sõidutas mind tagasi Aide parklasse.

Eile olid asjalood juba vähe teisiti. Ise ta küll sõitis platsile, aga tagasi sain päris ise sõita. Esmakordne sõit linnas oli päris ulmeline, seda enam, et pidin sõitma mööda maanteed ja fooridega ristmikutel ise ära tajuma, kes kuidas sõidab. Hakkama sain, isegi kiita sain, et õigesse ritta oskasin reastuda, millega enamus pange panevad. Tagurdused ja värgid tulid veel paremini välja, õppisin käsipiduriga tõusu ka ära. Tagasi jõudes pidin auto ümbernurga parkimisega kahe auto vahele tagurdama. Sain ka sellega hakkama.

Täna sõitsin täiesti ise kohale. Sain empsi ja Pillega ühe foori all oodata. Ütlesin ka Rainisele, et "Ou tseki, see mu ema seal Audiga." Rainis oli miskipärast jube õnnelik, et ema seal foori all oli... Audi keeras vasakule, mina ka. Sõitsin Pillest ja emmest mööda, Rainis ütles, et siis peaks neile lehvitama. Enne küsis veel, kas isa on ka seal autos. Whatever. Siis sõitsin platsile, Audi sõitis järgi, kuigi ei oleks tohtinud. Rainis muidugi oli emast väga sisse võetud ja tahtis kangesti, et ma peatuksin, et ta saaks küsida emalt, kas ta ikka teab, et ta platsil sõita ei tohi. Aga minu lahkel loal nad siiski võisid mu sõitu natukene vaadata. Mõned trikid tegin seal ära ja suundusime linna sõitma. Keerasin Lille tänavale ja sealt edasi igalepoole mujale vahetänavatele. Kusjuures tekkis juba vaikselt turvaline tunne sisse. Sain seal rahulikult märke jälgida ja neist kinni pidada viisakalt. Ühe korra pidi õpetaja pidurdama, kuna ma ei järginud parema käe reeglit, ei vaadanud, kas paremalt keegi tuleb. Aga tegelikult ei tulnud. Tiirutasime veel Raba poe ees ja suundusime tagasi Aide parklasse lõpuks, kus ma pidin taas autoga ümbernurga parkimist tegema.

Ootan juba homset sõitu, mis algab kell 6 õhtul. Homme on lühendatud tunnid, kuna õpetajad tripivad kusagile koolitustele, mille nad kahe aasta jooksul läbima peavad. Ja siis bändiproov. Edasi käin Mäe tn. võtan uued Stargate osad, kui on ja siis vanaisa juurde niisama jutustama. Ja kui aega üle jääb, siis Rita juurde matemaatikat õppima. See on päris keeruline teema...

Imelikult pikk postitus tuli... Õudne täitsa, aga aitäh, et viitsisite lugeda!

Head!