Vahepeal on olnud pikk ja töine suvi. Nimelt otsustasin suveks põhjanaabreid külastada ning suuremal hulgal raha riigist välja tassida. Soome läksin 11. juunil, päev peale seda, kui ARKis teooriaeksami tehtud sain. Hea oli minna minema, kui on teada, et kõik asjad sai siinpool korda aetud ning edasi on vabadus teha seda, mida kõige rohkem vaja. Pakkisin siis asjad ja lõin ukse selja tagant kinni. Laev ootas sadamas.
Tööle sain ehituse alale, mingi soome firma RKL Tuovinen. Peale esimest päeva tööd oli küll selline tunne, et kui kogu see värk ongi nii lihtne, siis tiksub raha nagu iseenesest. Ja umbes nii see oligi. Olen selle kõigega väga rahul, suvel sai teha palju asjalikku, juurde sai ohtralt töökogemust, õppisin soome keelt rohkem, kui kahe aasta jooksul koolis ning aega jäi viinavõtmiseks ja niisama lõbutsemisekski. Tööl sai lammutatud suuri telliskiviseinu, paigaldatud soojustust, koristatud, metalli saetud ning palju sellist, millega ma kunagi kokku polnud puutunudki. Arvan, et jätsin ülemusele üsna hea mulje. Muidugi alati ei läinud kõik hästi. Korraks kartsin isegi tööst ilma jäämise pärast, sest kui ülemus satub objektil magamise ajal peale, ei ole tunne just parim. Õnneks sai ta sellest aru ning käskis lihtsalt ühe töötunni maha arvestada (magasin 27 minutit tööajast sisse). Edasi katsusin tööl ennast rohkem ohjeldada.
Olgugi, et mul suvest ei jäänud väga palju vaba aega, olen ma siiski selle suvega rohkem rahul, kui mingisuguse suvega, kus mul tööd ei ole, sest saadud palga eest sain ma endale nii mõndagi soetada. Soome jõudes läksid mul näiteks vana läpakas ning telefon enamvähem üheaegselt rikki kuid esimese palga eest sain uued ning kui suve lõpus Eestisse tagasi tulin, ostsin auto ära (mis tegelikult oligi tööle mineku eesmärk) ja raha jäi väga palju ülegi. Umbes paari nädala pärast lähen aga Soome tagasi ning käin nädal aega veel tööl ja loodan, et see õppimist oluliselt ei mõjuta. Käimas siiski viimane klass ja pingutada on üksjagu vaja. Võtsin selle Soome-teema siin hästi üldiselt kokku, sest ma ausaltöeldes ei jõua siia mingisugust raamatut kirjutada.
ARKist nii palju, et sõidueksamit tegin kaks korda. Esimest korda 26.septembril Paavliga. See eksamineerija on tuntud, kui esimese-korraga-läbikukutaja. Ja ma kukkusingi. Vigu suuremaid ei olnud, korraks jäin mingile autole jalgu liikluses ja paremakäe ristmikel sõitsin tee peale liiga välja, et näha, kas tuleb kedagi või ei ja alati jäin seisma, kuigi mõnel ristmikul on eemalt näha, kas auto tuleb või ei. Peale läbikukkumist läksin taas ARKi ja sain uueks eksamiajaks 20.oktoober, valisin sama eksamineerija, Paavli. Laupäev. Eriti vigu ei teinud. Lihula tee pealt tulles ja Pärnu poole keerates kiirendasin Audru tee peal kiirendusrajal ainult 40ni ja suundusin maanteele, mis oli selline viga, millega oleks võinud vabalt läbi kukutada, kuid eksami lõpus, kui Paavel küsis, mis mu suurim viga oli, tabasin selle ise ära ning sain eksamilt läbi. Nüüd ei jõua ma ära oodata, kuni see detsember juba ükskord kätte jõuab ja ma 18 saan. Saab oma uue Opeliga ringi tiirutada igal pool omapead. Nii palju siis autoteemast.
Homme lähen politseisse taas õigust taga nõudma. Tellisin Soov.ee'st omale poolteist nädalat tagasi iPhone. Müüja tundus väga usaldatav inimene olevat, meiliteel suhtlesime kaks päeva ning enne 200€ suuruse ülekande tegemist rääkisime telefonitsigi päris pikalt. Ei osanud kuidagimoodi ma kahelda, et tegu võiks olla petisega, kuid inimesi siin ilmas on ka igasuguseid. Pühapäeval käisin politseis avaldust kirjutamas ning esmaspäeval tuli juba kiri, et olen homme, esmaspäeval kell 14.00 kohustatud politseiasutusse ülekuulamisele minema. Ju ma siis lähen, kuigi rääkida pole rohkem midagi, kui seda, mis avalduses juba kirjas on. Vaatab, mis homme saab.
Praeguseks aga kõik.
Head!
No comments:
Post a Comment