Esimesemast esimesemam

Tere tulemast lugema minu blogi! 

Pole varem nigu sihukse asjaga päriselt tegelenudki ja kõik on minu jaoks uus. Raske on esimesi sõnu kirja panna. Tunne on umbes niisugune, nagu üritaks rääkida võõra inimesega, kuid kellega pole mitte millestki veel kõnelda, kujutage siis ise ette...
Tegelikult tahtsin ma oma blogi avada juba eile, aga kuna arvutmasin paiknes minust umbestäpselt 15 kilomeetri kaugusel, oleks seda üsna keeruline olnud teha.

Miks just eile soovisin ma blogi avada?
Vastus: Autokool.

Järjekordselt minu jaoks täiesti uus kogemus. Kole-kange tahtmine on ikka autoga linnas sõita. Võin ju maateede peal sõita, aga see pole ikka see. Kohe õudne tung oli autokooli õppima minna ja kui võimalus on, siis miks ka mitte. Lendasime Gertuga siis live'i. Kell oli umbes 17:30, algas kõige esimesem teooriatund. Õpetajaks saime ülivägeva inimese, kellegi Reimo (perekonnanime ta ei öelnud). Muhe mees teine, viskab nalja ja puha. Esimene kord oli veidike lühem, sest see oli alles sissejuhatus ja nii-umbes 19:00 paiku saime tulema. Kodus õppisin hiljem enamus liiklusmärke saadud liikluseeskirja raamatust ära. Üllatavalt lihtsad on nad kõik.

Täna käisin polikliinikus tervisetõendi järel. Hämmastama pani mind see tehnika, mis neil laboris oli ehk siis silmas pean vereanalüüsi-masinat. Pisike, ilus seadeldis (umbes võtmehoidja suurune), mis analüüsib üht väikest veretilgakest ja näitab Su veresuhkru taset. Üldse ei imesta, kui paari aasta pärast sellised seadmed on sisseehitatud isegi mobiiltelefonidesse.

Homme toimuvad järgmised teooriatunnid. Loodan, et jõuan ARKi teooriaeksamile peale kuut nädalat kooliskäiku, nagu Aide poolt lubatud. Muidugi võiks veidi kauemgi käia, aga kui asi juba juunisse kisub, siis oleks kellad.
Aaaa, homme streigivad õpetajad, st. tavalist kooli pole. Rahulik elu!

Head!