Vahepeal juhtus see, et sain oma hüpermegaultrasuperägedaima nascari pilli korda. Esimene päev, reede, läks kohe roadtripi alla. Õhtul tuli mõte, et peaks kuskil ära käima ja midagi tegema selle puhul - niisiis rääkisin erineva rahvaga, keegi väga midagi nõus ei olnud tegema. Rääkisin Heinzmeisteri ja Merlexi ära, et võiks roadtripima minna, Mammupammu oli Tihnus juba, mõtlesin, et läheb sealt läbi siis, korjab peale ja sõidab edasi. Plaan aga ei osutunud nii lihtsaks. Puhtatõulist Tihemetslast oli natuke raskem nõusse saada, seega surusime tuimalt msnis teda mingi tund aega vähemalt. Lõpuks sai siiski asja joonde ja tripp jätkus "Tihemetsa" poole... Meie suurimaks üllatuseks aga leidsime end lõppkokkuvõttes Iklast, Läti piiri äärest. Hiljem selgus, et oleksime pidanud Uulu ristist juba ära keerama. Efff... Anyway läksime ja tegime ilgemad ringid ja lõpuks saime Tihemetsa. Tee, mis pidi olema umbes 60km, osutus 140kmseks. Edasi sai küll väga lambikohad läbi sõidetud. Kuskil Viljandis ja kes teab veel kus... Sihuke lamp, aga kodus magamisega seda siiski asendanud poleks. Kokku tuli 360km sõitu. Pole paha!!
Kooliga on natuke nii nagu on.. Pean hakkama selle kuradima nõmeda uurimistööga ükskord tegelema, aga kurat, kust tuleb motivatsioon? Tean, et see tuleb järsku nagu välk selgest taevast ja võin kirjutada 10lk järjest, aga millal see välk tuleb? Raisk. Aa ja vahepeal olin paha, ärisin liblelt pool karpi tupsu. Vahel on hea!
Bändiga läheb endiselt hästi, ehkki vahepeal oli meil päris õudne väike-esinemine koolis. Asi oli üsna kohutav, kuid samas sai midagi uut kogeda. Varsti, 22. märtsil, esineme Bändkämp 2013-l Lihulas. Vinge, megavõimas!!
Seniks aga,
Head!
No comments:
Post a Comment