Haigus

Pole ikka väga ammu siia kirjutanud... Gertu tungival soovil ja mitu päeva kestnud ähvardustel olen ma siiski kohustatud seda tegema.

Aega on nii palju möödas, et ei mäletagi, millal see oli... eelmise nädala reedel vist, kui ma sõitsin nagu segane selle Rainisega linnas. Kokku sõitsime neli sõidutundi sel päeval. Kellelgi ei soovita seda, see on ikka liiga julm. Esimene tund oli 13.00. Kõik väga vinge. Sõitsime ära ning suundusime emmega ARKi. Sealt ta sai juhi koolitusloa, mis on täiega lahe asi, aga kohe seda kasutada ikka ei saanud, sest sel päeval ei olnud Aidest õpinguraamatut saada. ARKis olles sain teada, et 15.45 saab ka sõitma minna. Ja nii ma siis läksingi. Esimese tunni sõitsin Yarisega kuskil ära, siis ütles Rainis, et lähme Aidesse, ehk saame Corolla. Läksime Aidesse, saime Corolla. Ja sõitsime kaks sõidutundi sellega. Väga positiivne, sest see on ühtlasi ka eksamiauto - sain sotid selgeks. Ülihea süsteem on ka sellel, näitab ära, millal shiftida täpselt. Ainuke harjumatu asi on, et sellel on 6 käiku. Tegelt ei olegi nii hull. Sõitsime siis 18.00ni. Vihma sadas terve selle aja. Käisime ära Tallinna tee peal, tegime tagasipöördeid. Samuti ka Tammiste teel. Jõle pull oli see, kui ma ei saanud nii kiiresti hoogu üles, kui vaja... Käskis mul gaasi tallata ja vajutas ise gaasipedaali põhja, aga see jäi jalamati alla kinni tal ning kui ma vaba käigu panin, siis autol olid pöörded täiesti põhjas. Nagu lennukis oleks istunud. Hea, et mootor terveks jäi. No juhtub ikka. Kõigil juhtub. Mul ka juhtus, viimase tunni lõpus oleksin ühe tädi alla ajanud, kes ristmikku ületada soovis. Ma olin parasjagu pööret lõpetamas ja lisasin kiirust, aga vihmasaju, väsimuse ning tema musta mantli tõttu ma lihtsalt ei märganud teda. Pidurid läksid kõrvalt blokki ka kohe. Teine apsakas, mis ma tegin - ümberreastumisel oleks mulle sisse kiirendatud. Lihtsalt ei näinud peeglitest autot ja üle õla unustasin ka vaadata. Sain vähemalt aru, miks üle õla vaatamine tähtis on. Edasi läksime Surnuaia-Selveri parklasse. No see parkimine ei tule kohe kuidagipidi välja... Õnneks sai see sõidujama läbi ja terve päev ei tahtnud ma liiklusest enam midagi kuulda. Nii kõrini oli sellest.


Vahepeal olin haige ikka päris päris pikalt. Hästi vastik oli ka. Eelmine nädalavahetus tegime kodus mingit sorti õuetööd ja jube imelikuks läks olemine. Järgmine päev viskasin kraadiklaasi alla ja ennäe imet - 37 koma midagi. Hästi pisike palavik oli, aga ikkagi palavik. Lisaks sellele veel tugev köha ja vastikud aevastamishood ning nohu  Neljapäevani olin kodus, lillegi ei liigutanud. Okei, tegelt kodus päris ei olnud, vahepeal olin Sindis ka. Reedel külastasin kooli ka, kuna palavik jäi järgi ja midagi hullu enam ei olnud.
Reede õhtust saati olen ma ametlikult mingisugune emasõidutaja ning iseõppija. Ülivägev on ikka ringi kimada. Öösel käisime emmega uurimas, kas üks valge nõme auto ikka seisab ühe nõmeda tee peal. Nädal aega on juba seisnud mingi võhivõõras auto metsa ääres. Kutsusime politsei asja uurima. Neil kulus siiajõudmiseks ilmatuma aeg... Ma ei tea, mis nad tegid, aga tund aega Torist siia ikka ei sõida. Ühesõnaga tuli välja, et selles autos on mingi metsamehe varustus ja see auto on Läti registrinumbriga. Nad ei osanud midagi teha ja lubasid asja uurida. Auto seisab siin tänaseni. Võib ju mõelda küll, et las seisab, aga ükskord seisis siinsamas üks ärandatud auto.

Nüüd on järg laupäeva (eilse) käes. Täitsa ise sõitsin autoga kodust linna ning öösel koju. Käisime emme, Pille ja Viljariga teatris "Testosterooni" vaatamas. Ma ei oskagi selle kohta mitte midagi arvata ausalt öeldes. Lavastusese oli kasutatud ilmselt kõiki roppsõne, mida ma tean. Osad mõtted olid päris head, aga oleks võinud vähe viisakamas stiilis olla. Paar kohta ajas isegi muigama,

Täna, pühapäev, on kulunud töö tegemiseks. Vanavanemad tulid maale puid lõhkuma. Mitte mingisugust töötahet ei olnud, nõrkus tuli jälle vahepeal peale.. ei tea, kas hakkan taas haigeks jääma?! Nõmekas.
Vahepeal sõitsin Treumuthi juurde Tammistesse elupuid tooma. Istutasime tiigi kaldale neli tükki. Et mul meelest ei läheks, siis: esimene on Miku puu, teine on Dina puu, kolmas on emme puu ja neljas on minu puu.
Vot nii!

Seda ka, et krtmaiviitsi rohkem kirjutada.
Head!

Hammas

Juhuks, kui sa soovid seda teada, siis mul kasvab vastsündinud tarkusehamba kõrvale vist teine tarkusehammas veel...

Esmaabi kursuste verdtarretamapanevad rõvedused...

Nii! Teooria koolieksam toimus kolmapäeval uuesti. Paistab, et see eelmine "päriseksam" oli tegelikult hoopis mingi halenaljakas mängu-päriseksam. Enivei ma tegin selle eksami uuesti ära. Esimese korraga mitte, küll aga teise korraga ilusasti, kolme veaga. Siis on vahepeal kaks sõidutundi toimunud. Ehkki esimene tund läks halvemini kui teine, sain mõlema eest siiski kolmed. Äkki ta lihtsalt üritab mind nende hinnetega motiveerida, ei tea... A mis mul sellest tegelikult, mis ta mulle paneb.

Eile, reedel, toimus esimene esmaabikoolitus. Õpetaja oli väga kihvt, vanem venelanna. Natuke mehelik, meenutas Viljari õde, hästi kaua kiirabiarstina töötanud. Koolitus algas kell 17.00 ning lõppes 21.00. Kõigest neli tundi kohapeal istumist. Väsitav, õudne, õõvastav. Näidati igasuguseid nõmedaid pilte kõikvõimalikest õnnetustest. Kuidagi sai see kõik siiski üle elatud ning täna, laupäeva hommikul kell 9.00 algas teine esmaabikoolitus. Lõppes see alles 15.00. Nojah, täna siis kuus tundi. Hommikul üritasin kontorist head kohvi ka kätte saada, aga igasuguste arusaamatuste käigus minu ja kohviautomaadi vahel sain paar tilgakest espressokohvi. Umbes ühel korral viiest olen ma temaga läbi saanud, st. sain selle, mida tahtsin. Täna vaatasime veel videosid ja pilte ning puhusime küllaltki poolikule naisele, Annele, elu sisse. Sai siis igasuguseid lahtiseid luumurde, iga astme põletusi ning külmetusi nähtud. Süda läks vahepeal pahaks, aga siiani veel elan ja loodan, et ei pea kunagi oma elus nägema inimest, kellel näiteks nael silmas on või seda, kui kellelgi mingisugune toigas läbi keha on. Lisaks räägiti seda, et kui inimest on näiteks pussitatud ja tal on soolikad väljas, siis šokiseisundis hakkab inimene enamasti neid ise tagasi kehasse panema. Või kui käsi nö. saetub otsast ära, üritab inimene seda tagasi panna. Vähemalt sai see jama läbi! Kui Gertuga klassist välja läksime, hakkasime trepist alla minema ja nägin üleval Reimot, lehvitasin talle, tuli kohe rõduääre peale küsima, et kuidas koolitus läks. "No eks ikka hästi," vastasin ma., mille peale Reimo kohe: "Võin ma nüüd siit rõdult turvaliselt alla hüpata?", "Vist küll jah!" kostsime meie. Õnneks ta seda siiski ei teinud ja kõik jäid ellu. Vot selline vägev päev.

Egas' midagi, peatse lugemiseni!

PS! Eile tuli Elery ka koju, täitsa natuke kõht on juba ees. Tõi Soomest ka igast stahvi.

Head!

Teooria proovi- ja niisama eksam

Midagi erilist juhtunud ei ole vahepeal, seega pole postitusi teinud. Autokoolis sain kolmapäeval esimese kolme, sest ma ei osanud veel märke tähele panna ja ühesuunalised teed ajasid jubedasti segadusse. Ühes kohas panin parkimisega ka päris kõvasti pange, sõitsin liiga suure kiirusega. Enne linna minekut käisime ARKi platsi ka skännimas. Peale sõite läksin teooriatundi, kus tegime ühe korra proovieksami läbi ja teist korda juba päris eksami. Pidime isikukoodid ja nimed sisestama. Varem kui ma proovieksamit teinud olin, ei olnud ma seda kordagi suutnud sooritada, aga seekord suutsin selle esimest korda siiski sooritada (3 viga 60'st). Kümne minuti pärast tuli päris eksam. Ka selle sooritasin! Seekord tuli 4 viga 60'st. Vägev.
Eile, neljapäeval, tegime kaks tundi järjest. Esimese eest sain samuti kolme. Ise ei tea küll, miks, aga noh, teise tunni eest sain nelja. Õppisime reastumist ja sain kiita, et panen märke ilusti tähele. Käisime igal pool Vana-Pärnus jne. Lõpuks oli hästi hea, kindel tunne sõita juba. Selline tunne nagu sõidaks niisama mingi sõbraga linnas ringi, kõik sujus nii hästi lihtsalt. Positiivne. Nüüdseks on kaheksa sõidutundi läbi ja ilmselt esmaspäeval tuleb uus sõit.

Nii vähe siis tänaseks!
Head (ööd)!