Imelikkus

Täna oli selline vastik tunne, et tahaks teha midagi loovat. Vahel lihtsalt tuleb selline millegi-tegemise-isu ja siis mõtled, mida teha, aga midagi ei tule mõttesse. Ammu pole näiteks 3D-nud ega modelleerinud, aga niisama mudeleid krieitida on igav. Siis mõtlesin hoopis, et võiks mingi ulmelise novelli kirjutada, aga ei suutnud sellega kuidagi algust teha. Samas niisama istuda terve päev on ka igav. Lõpuks klopsisin laudadest kokku "Eratee" sildi, sest mingid nõmedad ATV-kaagid lõhuvad meie teed jälle ja varsti ei saa autoga läbi kuskilt, niigi elame juba peaaegu-et soos. Olukord on suhteliselt nutune siin teedel ja hoovis hetkel, seda enam, et õues on õudsed ilmad. Eile sadas näiteks lund ja vihma vaheldumisi. Pole varem sellist asja näinudki. Öösel, kui magama läksin, oli maapind suurtest sopalompidest kaetud ning täna hommikul tõustes kattis maad paarisentimeetripaksune lumevaip. Imelik!

Eile autokoolis tegime platsil kaheksaid edaspidi ja tagurpidi, tulid ilusti välja. Lisaks tegin teise käiguga slaalomit, mis algul natuke hirmuäratav, aga lõpuks kihutasin nende koonuste vahel nagu vana mees. Ja kallakult piduriga kohalt äraminekut. Siis tuli õpetajale kõne, et juhipoolne lähituli ei põle. Kargas siis autost välja: "Miks mina pean nu**ima alati selle autoga, miks teised ei võiks nu**ida, autol on koguaeg midagi viga!"
Võiks viisakamalt käituda võõra inimese juures, päris õudne on kuulata sellist asja. Linna ma ei saanudki selle pärast, aga vahetänavatel sõitsime, kuskil Rauas ja Pronksis. Kuskil tee peal sõites rääkis: "Siin vasakul see maja peaks olema lõbus-maja, ise ma pole siin käinud, aga vend käis, ütles, et siin pidid ainult koledad naised olema, aga see oli nii ammu. Nüüd on kindlasti ilusamaid ka, peaks millalgi vaatama minema." Mis ma selle peale ütlema pean siis? Naljakas olevus on ta, aga inimesi ongi igasuguseid. Samas õpetab ta küllaltki hästi. Esmaspäevaks on uus aeg kirja pandud, siis uue hooga. Loodan, et saan kesklinna ka juba.

Eile öösel sain testiraamatu ka lõpuks läbi. Täna hommikul lahendasin ära esimesed kümme testi, nüüd hakkan iga päev tegema kümme testi ja nädalaga raamat uuesti läbi. Nii peaks eksamid iseenesest ära tegema küll, ARKis ma mõtlen, sest Aides käib tänapäeval teooriaeksami tegemine koos testiraamatuga, kuna õpetajaid ei huvita enam see teema. Kõik on nii imelik!

Head!

Sõidud

Oli kord parasjagu 27. märts, teisipäev, 2012. aasta. Tavaline koolipäev nagu iga teinegi. Üsna igav ja ne. Ühesõnaga, oli vahetund. Kõne. Võõras number. Kõne autoriks oli üks mees nimega Rainis. Võtsin siis vastu ja sain kutse sõitma juba samal päeval kella neljaks Aidesse. Päris hea tunne oli sedasi ootamatult selline kõne saada. Ei jõudnud koolipäeva lõppu ära oodata. Jõudsin mina siis ilusasti kella neljaks kohale, aga keda ei olnud, oli Rainis. Ootasin minuti, ootasin kaks, lõpuks juba kümme ning lõppkokkuvõttes viisteist minutit. Helistasin, küsisin, mis värk on? Vastuseks sain: "Ohh, kipub meelest ära minema, anna andeks, vaatan, kas mõni sõiduauto on vaba ja olen viie minuti pärast seal!". Okei... kohale ta jõudiski. Muidugi läks mu  õppesõidu ajast kakskümmend minutit kaotsi, aga ei hakanud kohe võõrale inimesele vastu ka ja leppisin olukorraga. Esimene tund ma alguses rooli ei saanud, viis mind ise Aide õppesõiduplatsile ära. Seal õppisin vaatama kindlustuse ja ülevaatuse tähtaegu ning igasugust muud väiksemat nodi. Siis ta tahtis teada, kas ma ikka tean, mis varustus autos peab olema, need viis asja ütlesin ka ära ja sõit võiski alata. Tegime mõned manöövrid. Ümber nurga tagurdamist ja külgboksi tagurdamist. Ümber nurga tagurdamine tuleb alati välja ja külgboksi õppisin ka ära. Siis sõitsime veel kallakule ning õppisin tavalise piduriga kohapealt tõusu. Tuli väga hästi ka see välja. Slaalomit tegin ka. Tuli välja. Tund sai läbi, sõidutas mind tagasi Aide parklasse.

Eile olid asjalood juba vähe teisiti. Ise ta küll sõitis platsile, aga tagasi sain päris ise sõita. Esmakordne sõit linnas oli päris ulmeline, seda enam, et pidin sõitma mööda maanteed ja fooridega ristmikutel ise ära tajuma, kes kuidas sõidab. Hakkama sain, isegi kiita sain, et õigesse ritta oskasin reastuda, millega enamus pange panevad. Tagurdused ja värgid tulid veel paremini välja, õppisin käsipiduriga tõusu ka ära. Tagasi jõudes pidin auto ümbernurga parkimisega kahe auto vahele tagurdama. Sain ka sellega hakkama.

Täna sõitsin täiesti ise kohale. Sain empsi ja Pillega ühe foori all oodata. Ütlesin ka Rainisele, et "Ou tseki, see mu ema seal Audiga." Rainis oli miskipärast jube õnnelik, et ema seal foori all oli... Audi keeras vasakule, mina ka. Sõitsin Pillest ja emmest mööda, Rainis ütles, et siis peaks neile lehvitama. Enne küsis veel, kas isa on ka seal autos. Whatever. Siis sõitsin platsile, Audi sõitis järgi, kuigi ei oleks tohtinud. Rainis muidugi oli emast väga sisse võetud ja tahtis kangesti, et ma peatuksin, et ta saaks küsida emalt, kas ta ikka teab, et ta platsil sõita ei tohi. Aga minu lahkel loal nad siiski võisid mu sõitu natukene vaadata. Mõned trikid tegin seal ära ja suundusime linna sõitma. Keerasin Lille tänavale ja sealt edasi igalepoole mujale vahetänavatele. Kusjuures tekkis juba vaikselt turvaline tunne sisse. Sain seal rahulikult märke jälgida ja neist kinni pidada viisakalt. Ühe korra pidi õpetaja pidurdama, kuna ma ei järginud parema käe reeglit, ei vaadanud, kas paremalt keegi tuleb. Aga tegelikult ei tulnud. Tiirutasime veel Raba poe ees ja suundusime tagasi Aide parklasse lõpuks, kus ma pidin taas autoga ümbernurga parkimist tegema.

Ootan juba homset sõitu, mis algab kell 6 õhtul. Homme on lühendatud tunnid, kuna õpetajad tripivad kusagile koolitustele, mille nad kahe aasta jooksul läbima peavad. Ja siis bändiproov. Edasi käin Mäe tn. võtan uued Stargate osad, kui on ja siis vanaisa juurde niisama jutustama. Ja kui aega üle jääb, siis Rita juurde matemaatikat õppima. See on päris keeruline teema...

Imelikult pikk postitus tuli... Õudne täitsa, aga aitäh, et viitsisite lugeda!

Head!

Masinatehas ja muu

Alles eile ma kirjutasin siia ju, aga kuradi kuupäev näitab, et viimati üleüleüleeile! Nii ei saa, aeg aint lendab. Oleks siis et peaks nõu minuga väheke, aga temal on nii kiire koguaeg.
Rahunesin.
Loomad on ilusti toibunud ja elama uuesti õppinud. Eks neil ka raske ja valus ja vastik ole, aga hakkama nad saavad.

Autokoolist - märgitesti (mis oli ka nii ammu) tegin vigadeta ära. Samas mis siin sellest ikka kirjutada, midagi rasket seal ju ei olnud ega olekski saanud olla, sest need on kõigest liiklusmärgid. Nüüd võin linnas sõita, kui sõiduõpetaja minu jaoks ükskord aega leiab. Varsti tuleb ristmike peale ka töö. See juba natuke raskem teema.

Üleeile õhtul istusin Sindis ja jube igav hakkas. Mõtlesime Hendrikuga, mis teha võiks. Käisime niisama õhtul linnas ringi ja siis avastasime, et keegi oli masinatehase jõepoolse müüri raudukse lahti muukinud. Õnneks oli taskulamp kaasas ja lõpuks sai seda kohta tsekkima minna. VÄGEV!!! Millalgi peab ilmtingimata suurema seltskonnaga tagasi minema, sest kahekesi seal ringi konnata oli suhteliselt creepy. Alumise korruse mõned ruumid sai siiski ära uudistatud. Tagasiminnes teen mõned pildid ka ja panen siia ilmselt üles.

Tänasest päevast veetsin kaks ja pool tundi rööbastel. Ilmusin Tallinnasse. Jonatani juures toimub homme mingi vägev majapidu, kuhu tal on plaanis 100+ inimest kutsuda. Eks näis, mis saab. aga ise ta arvas, et nii palju neid siiski kokku ei tule. Loodetavasti nii päris ei juhtu, nagu "Project X"s, mida me Anne ja Aarega täna kinos vaatamas käisime, kus pidu läks lõpuks nii käest ära, et kohale ilmus 50 inimese asemel 2000. Lahe film! Soovitan.

Praegu katsun siin diivanil magama jääda, kuulates võluvalt vanainimese norskelaulu.
Head!

Üks postitus

Eila käis meitel üks tore mees Terveksi-Marko. Enne tema visiiti ehitasime väiksest toast operatsioonitoa. Ülevalt tõime operatsiooni jaoks laua ja sealolev laud jäi tööriistade jaoks. Kõigepealt võttis ta ette Zasko, kellel oli toimuvast jumalast savi. Tegi narkoosisüsti ära. Alguses pani koer jooksu toast, aga umbes kümne sekundi pärast hakkas juba ühe koha peal ümber oma telje tiire tegema ja viskas pikali, lollide silmadega kõiki jõllitades. Umbes viie minuti pärast magas juba päris head und. Kolme tunni pärast tõusis Zasko alles üles, silmalaud õmmeldud. Nüüd longib ta kurvalt toas kraega ringi, ei oska süüa, ei oska juua, aga küll ta need ära õpib. Peale Zaskot võttis Marko ette Roki, kellel oli rinnapiirkonnas rasvkasvaja. Asi tuli lahendada rinnalt ristlõikega. Hiljem nägin seda lihatükki mingis kilekotis ja see polnud mitte väike - umbes poole rusika suurune. Rokiga on ka ilmselt kõik korras, talle kraed ei olnud vaja, sest rinnapiirkonda ta kratsima lihtsalt ei ulatu.

Loomandus loomanduseks, täna seisab mul autokoolis ees märgitest, mida ma juba tükk aega oodanud olen. Eile lahendasin teste ka nagu segane, 22 testi tegin ära. Mõtled küll, et mis see paarkend testi siis ära ole, aga kui arvestada, et igas testis on 15 küsimust, siis see teeb kokku 330 küsimust. Jõhker ikka.
Ega siis midagi, hakkan aga jälle õppimisega peale ja loodan, et kõik läheb ilusasti!

Head!

Heia! :)

Pole ammu kirjutanud ka... Ega vist ei saakski olla, kui väga aega ei ole. Samas on iga päev ka mõttetu kirjutada, sest alati lihtsalt ei juhtu midagi. Enne kirjutama asumist oli pea justkui mõtteid täis, nüüd nagu imeväel need jälle kaovad. Aga muidu on vahepeal päris huvitav olnud.
Mis siis vahepeal toimunud on?
Raikil toimus sünnipäev, muud midagi. Eriti seal midagi ei teinud, ainult koera kartsin ja siis saigi pidu lõpuks hommikul läbi.
See on ka toimunud, et ma olen Stargatet hakanud vaatama. Iga osa on lihtsalt nii huvitavaks tehtud, et ükskord vaatasin 4 osa jutti. Tahaks omale ka Goa'uldi.
Esmaspäeval õppisime koolis tantsukava, millega me homme esinema peame. Proove on siiani olnud vaid kaks ja viimane, kolmas, toimub homme vahetult enne esinemist. Võistluse paneme gümnaasiumite (gümnaasiumide?) osas suurel tõenäosusel kinni, sest oleme ainus gümnaasiumiklass, kes osa võtab. Kuidagi imelik oleks kaotada. Kava on meil üle kolme ja poole minuti pikk ning liigutused on minu jaoks üsna rasked.
Anyway autokool kulgeb lahedasti. Eelmisel kolmapäeval saime sõidukaardid kätte, mis tähendab seda, et võin nüüd täies seaduses minna Aide platsile emmega õppesõitu tegema. Sellegipoolest ootan ära, millal õpetaja mulle suvatseb helistada ja ise sinna sõitma kutsuda, lihtsalt nii on parem, kui tead ette ära, kuidas seal õigesti toimida jne.Valesti ju õppida ei tahaks. Aga loodan, et helistatakse siis võimalikult kähku.
Esmaspäeval tegi Reimo meile esimese testi märkide peale (testid 1-10), oleks võinud ju 0 viga teha, aga tuli ikka 2 tükki kuidagi... See selleks, ja siis ülejäänud tunni õppisime veel märke.
Täna, kolmapäeval tegime ka kaks testi. Üks jällegi märkide ja teine ristmike peale. Märkide osas tuli seekord 1 viga ning ristmike peale 2 viga. Oleks need küsimused Arki teooriaeksamil, oleksin läbi saanud, sest 30 küsimuse peale võib 4 viga olla. Mul oli ainult 3. Täna õppisime veel ja veel märke ning teekatte märgistusi magustoiduks. Maitsesid päris hää ja juba järgmisel tunnil tuleb meil siis päris-päris märgitest! Koosneb see siis kümnest küsimusest, milledest üks võib vale olla. Test sooritatud, võib õpetajaga linna sõitma minna. Küllap ma sellega hakkama saan ja varsti vallutan juba Pärnu teid!

Seniks aga, head!

Nõu mai kaad ai känt piliiv it!

Käisin täna taas Anu fotos piltide asjus. Sain kätte need, aga õu mai kaad, millised need on. Oleks ju võinud see tibinas natuke värve juurde panna neile, aga piltidel olen ma täpselt nagu surnu. Üsna kole vaatepilt.

Täna sain üle pika aja koju uuesti. Testid, testid, testid. Noh, mitte just väga palju pole ma veel neid lahendada jõudnud, aga 5 tükki on läbi lahendatud ja ma võin julgelt öelda, et olen nende lahendamises väga halb. Kõige rohkem siiani vigu teinud teises testis ja neid oli täpselt 14. Õudne. Kõige vähem on vigu olnud neljandas, kus tegin 7. Pole tulemustega üldse praegu rahul, aga ehk alguses ei peagi kõike päris teadma.
Paar asja on veel arusaamatud ja tuleb õpetaja käest üle küsida.

Papa-Koit on ka täiesti hulluks läinud. Samas on need summad väga kasulikud, mis ta üle on kandnud, aga endal lihtsalt natukeseks ajaks süümepiinu. Esimene osa on kohe-kohe tasutud ja peale märgitesti saab ilmselt vaikselt sõitma ka hakata. Märkidega ehk ikka probleeme ei tule, kuna olen kindel, et need on mul endiselt ilusti peas.

Head!

Dier daiöri

Tõusin, sõin, jõin ning ruttasin padjasoenguga juuksurisse. Õnneks see siit vanaema majast üle tee ainult. Juuksur oli endiselt tore tädi, rääkisime põhiliselt Soomest ja maasikakorjamisest. Sain sellise igapäevase, mittemidagiütleva haircut'i, tänasin viisakalt. Väga rahul olen.
Enivei, peale seda hüppasin bussi peale ja läksin Anu fotosse mingeid nõmedaid 3*4 pilte tegema. Lootsin, et Rita on tööl, kuid võta näpust! Mingi noor tibinas oli hoopis. Tahtis 4.50 saada nende pisikeste piltide eest... Kamm oon! Mu lahe haircutki oli odavam, kui paar Sinu tehtud pilti. Ja oleksin ma neid täna, kohe, seal kätte tahtnud saada, oleks need 7.00 läinud. Uskumatu.

Edasi läksin autokooli. Sain oma tervisetõendi ja 170 eurot ka ära anda. Liiklus hakkab juba vaikselt sümpatiseerima. Nagu vaikselt tajuks isegi midagi - autod ei ole enam niisama kuskil tee peal, vaid kuidagi meigivad senssi juba.
Testiraamatud saime ka lõpuks kätte! Esmaspäevaks peab olema kümme testi lahendatud. Väga ei imesta, kui mul neid kakskümmend seks ajaks valmis teht' oleks.
Reimo rääkis täna ristmikutest ning manööverdustest erinevatel teedel. Kiir- ning jääteedest kõneles ka, aga põhilise osa tänasest päevast rääkis ikkagi elementaarsetest liiklusega seotud mõistetest. Sebraga seoses viskas natuke nalja. Ei, täitsa mõnus oli jälle. Absoluutselt mingit tüdimust ei teki seal!

Nüüd aga poen natukeseks põhku!
Head!

Esimesemast esimesemam

Tere tulemast lugema minu blogi! 

Pole varem nigu sihukse asjaga päriselt tegelenudki ja kõik on minu jaoks uus. Raske on esimesi sõnu kirja panna. Tunne on umbes niisugune, nagu üritaks rääkida võõra inimesega, kuid kellega pole mitte millestki veel kõnelda, kujutage siis ise ette...
Tegelikult tahtsin ma oma blogi avada juba eile, aga kuna arvutmasin paiknes minust umbestäpselt 15 kilomeetri kaugusel, oleks seda üsna keeruline olnud teha.

Miks just eile soovisin ma blogi avada?
Vastus: Autokool.

Järjekordselt minu jaoks täiesti uus kogemus. Kole-kange tahtmine on ikka autoga linnas sõita. Võin ju maateede peal sõita, aga see pole ikka see. Kohe õudne tung oli autokooli õppima minna ja kui võimalus on, siis miks ka mitte. Lendasime Gertuga siis live'i. Kell oli umbes 17:30, algas kõige esimesem teooriatund. Õpetajaks saime ülivägeva inimese, kellegi Reimo (perekonnanime ta ei öelnud). Muhe mees teine, viskab nalja ja puha. Esimene kord oli veidike lühem, sest see oli alles sissejuhatus ja nii-umbes 19:00 paiku saime tulema. Kodus õppisin hiljem enamus liiklusmärke saadud liikluseeskirja raamatust ära. Üllatavalt lihtsad on nad kõik.

Täna käisin polikliinikus tervisetõendi järel. Hämmastama pani mind see tehnika, mis neil laboris oli ehk siis silmas pean vereanalüüsi-masinat. Pisike, ilus seadeldis (umbes võtmehoidja suurune), mis analüüsib üht väikest veretilgakest ja näitab Su veresuhkru taset. Üldse ei imesta, kui paari aasta pärast sellised seadmed on sisseehitatud isegi mobiiltelefonidesse.

Homme toimuvad järgmised teooriatunnid. Loodan, et jõuan ARKi teooriaeksamile peale kuut nädalat kooliskäiku, nagu Aide poolt lubatud. Muidugi võiks veidi kauemgi käia, aga kui asi juba juunisse kisub, siis oleks kellad.
Aaaa, homme streigivad õpetajad, st. tavalist kooli pole. Rahulik elu!

Head!