Aken tulevikku ehk väga pikk jutt minevikust

Jätkan siis sealt, kust kunagi pooleli jäi.. kahjuks see kunagi oli küll ikka mitu head kuud tagasi.
Lõpetasin siis selle ehitustööga aastal 2013 detsembri lõpus. Oli vast tore koht ja töökaaslased, aga kuna objekt sai valmis ning ühtki uut firmal silmapiiril ei olnud, tuli leida uus töökoht. Läbi sai kammitud sadu kordi igasugused totakad CV-keskused ja Soov.ee'd, koostatud sai isegi üks CV  moodi moodustis ning kandideerimine uutele kohtadele saigi alguse. Oli siis umbes 13. jaanuar, kui juba olingi ametlikult liinitöötaja,  elektroonikaseadmete valmistaja asutuses Scanfil OÜ.

Oh seda õnne ja rõõmu, tegu oli tõelise unistusteametiga - hommikul kell 6 tööle ja 14.30 koju, siis jälle 14.00 tööle ja 22.30 koju. Nädalast nädalasse sai laudadele erinevate toodete koostamise jaoks set-upe tehtud. Pole üksluisemat ja igavamat tööd olemas, 8 tundi keera fiidritest kettaid maha ja aseta kõik kettad õige (triip)koodi järgi õigesse kohta, siis kontrolli kõik 3 korda üle, et midagi valesti ei oleks ja võta uus laud ette. Õnneks hiljem toimus väike level-up ja sain liinioperaatoriks ja assa nugis, kus siis läks põnevaks. Siis pidi juba natuke peaga ka tööd tegema, õppima ära Siplace programm ja vaatama, et kõiksugu masinad ikka korralikult tööd teeksid ja liinil katkestusi ei tekiks, tegema visuaalkontrolli ja tassima räkke. Muide seal töötades õppisin palju uusi sõnu ja muid asju: fiider, räkk, pcb-plaat, SMT, SMD, treissimine. Esimene päev seal oligi kõik üks paras hiina keel, aga pärast olin juba nagu vana teadlane ise.
Ei no selge see, et ka liinioperaatori taskid said mulle kõik peagi selgeks ja töö muutus ikkagi igavaks. Lisaks sai seal päeva jooksul teha kõigest kaks 10-minutilist pausi.. + lõuna 30minutit, mis ei lähe tööaja sisse. Palka maksti enamvähem miinimumi. Siis otsisin uue töö ja edasi ma leidsin ennast ikka väga huvitavast kohast.

Lubage tutvustada - krt ei saa ikka siin firma nime mainida, mõni ikka kuugeldab ja leiab selle siit. Aga muidu oli selline tore värk, õppisin vanu uksi restaureerima, lihvimine, pahteldamine, lihvimine ja siis lihvimine. Üliägedad venelased, kes olid ikka täielikud nõmedikud ja veel lahedam tööandja. Töölepinguteta töötajad, venelaste pesa. Põhimõtteliselt esimene päev, vahetasin riietusruumis riideid ja kuulsin koridoris, kuidas mingid venelased sõimlesid "n*hhui bl*d, suka plinn huinjaa tebja" või midagi sellist, midagi aru ei saanud. Ehkki kuulates võis tunduda, et seal tõesti töötab 10 venelast, selgus hiljem, et neid oli siiski kõigest 4. Lihtsa matemaatika alusel võib arvata, et iga üks venelane tundub, nagu teda oleks 15% rohkem, kui iga üht eestlast. Meigib senssi, right?
Ühel päeval tuli sinna tööl ka üks väga huvitav inimene oma naisega. Mees siis pakkus välja, et :"Kuulge poisid, kas te Tartusse nädalaks ajaks sauna tahate tulla lammutama? Majutus, sõidud - firma poolt. Saate viis sotti kätte."
Siis panime pead kokku, mõtlesime natuke, kaalusime ja lõpuks otsustasime, olnud kuulanud tõsiselt arukat ja usaldusväärset juttu, pakkumise vastu võtta ja venelaste juurest ära minna. Mõeldud-tehtud. möödus esimene uues kohas töötamise töönädal......... kodus passides. Tulime töökaaslasega mõlemad puidufirmast, et liikuda edasi ja passisime mõlemad lihtsalt kodus, sest järsku ei olnud ikkagi tööd.
See tekitas ikka rõvedat nördimust ja taas leidsin end CV-keskusest tööd otsimast, kui nädalavahetusel lõpuks öeldi et esmaspäeval saate tööle Värskasse.

Ja nüüd siin ma olen, teist nädalat korrastan Värska piirivalvekordonit. Lihtsad välitööd. Ööbimine toimub kohas nimega Koidu kodu. Peipsi järve kallas on majast ainult 50 meetri kaugusel, hea peale tööd suplemas käia. Tööpäevad on kümnetunnised ja hakkama saab ilusti. Lõnuat sööme koos mentide ja piirivalvuritega, kuulame nende võro-murrakut. Kõik tahavad ainult süvva ja süvva, kui lõuna hakkab.

Okei, aitab küll nüüd tööjuttudest, tegelikult on veel igasugu asju juhtunud.. kui need mulle nüüd pähe ka tuleksid..
Näiteks oli mul vahepeal sünnipäev, kus mulle lisandus tervelt 1 eluaasta. Olen ametlikult 19 aastat vana juba. Toimus väike pidu taas Margu talus, tegime igast peorituaale nagu beerpong ja muud pauku. Siis oli Mailiisil sünnipäev, pidu oli korteris, käisime klubides jne.
Veel oli vahepeal uus aasta, siis olime kesklinnas korteris kuskil ja käisime kuusepuu all ning silla peal rakette vaatamas ja joomas. Vot.

Kuna ilmad on soojaks läinud, sai kusagil mai kuu keskpaigas juba rannas ujumas ära käidud. Rannas on vesi väga soe ja päike küttis ilma umbes 30kraadini. Loodame, et tuleb pikk ja soe suvi.
Laupäeval toimus korterist lahkumise pidu, ajasime juttu ja tegime klubitiirud naiste seltskonnaga. Praegu just vaatasin, et ma olen ikka oma blogi täiesti unarusse jätnud, sest üleelmine postitus rääkis alles korterisse kolimisest... ja vahepeal on tõesti palju asju juhtunud, sest 8 kuud sai seal siiski elatud. Pühapäeval tulime oma kodust lõplikult ära. Natuke kurb oli, aga iga hea asi saab ükskord otsa :)
Siis saatsime Mailiisuga ära Suupohjan-ammattiinstituutti kooli applicationid ja vaatame, kas meid tahetakse või mitte. Mailiis tahab saada meedia assistendiks ja mina (seal on öeldud IT-spetsialist, tegelt mingi mängutööstuse vend) mängutööstuse-vennaks. Plaan õppida TTHK's ei lähe ilmselt läbi, kuid varsti saadame ka Tartusse paberid ära ja seal ma õpiks mehhatroonikat, Mailiis füsioterapeutikat (fancy sõna).
Aa ja uue kino avamisel käisime ka ära.. tegelt oleme seal juba korda kaks käinud. Tore filmimaja!!

Nüüd sai jälle üks ilgelt pikk jutt kokku laotud, kohustus täidetud ja nüüd saab hakata uuesti normaalses tempos lühemaid postitusi alates praegustest sündmustest tegema hakata. Jee! Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks lugeda lõpuni selle igavese siraka teksti :)

Head!

Viimaks Eesti!!!!

Nagu eelmisest postitusest lugeda sai, oli mul võõrriigis töötamisest totaalselt kõrini ning peas mõlkusid vaid mõtted, et saaks viimaks ometi Eestisse elama asuda. Nüüdseks on siis Eestis elamine reaalsuseks saanud. Tulin Soomemaalt ära 13. novembril, sest töö sai otsa. Hea on lõpuks siin koos elada. Aga siis asjadest järjekorras:

Enne Eestisse jõudmist sain teada, et mulle on Haapsalu kohtust kiri tulnud - nimelt seesama vend, kes umbes aasta tagasi minult läbi internetitehingu kopsaka summa raha üle lasi, mõisteti kohtuistungil ametlikult süüdi ja läks kaheks aastaks vangi. On kohustatud mulle 200€ tagastama kahe aasta jooksul, lisaks ühele tunnistajale kütusekulu 60€ ja lõpuks ka 0.45€ koopiapaberite eest. Loodan, et saan oma raha tagasi kah ja võimalikult kiiresti.

Olnud paar päeva juba kodus olnud ja koju ennast vaikselt sisse seadnud, otsustasin, et võiks auto ära võtta lõpuks. Ühel ilusal hommikul, kui mul üksi igav oli, mõtlesin et vaatan niisama autosid. Helistasin siis ühele Passativennale ja kolmepaiku sõitsime juba Võrusse auto järele. Kohale jõudsime muidugi pimedas kuue paiku, sai kuskil tanklas masin üle vaadatud ja paistis kõik normaalne olema - tegelt oligi kõik nii nagu see vend seletanud oli. Hiljem muidugi tekkisid mõned jamad autoga. Tegime siis ostu-müügi lepingud ja asjad ära, õhtul koju jõudes oli ikka ilge väsimus peal.

Vahepeal võttis uurija Mailiisiga ühendust ja teatas, et on 90% kindel, kes ta telefoni ära varastas. Mõne aja möödudes kutsuti ta politseijaoskonda ja telefon anti ilustikenasti tagasi, kusjuures täiesti terve ja töötavana! Politsei ütles, et telefon saadi poolõnnega tagasi ja seda varast ei saa otseselt süüdi mõista, sest ta ise väitis, et ostis selle telefoni samal ööl Tervise paradiisi parklast. Kuna aga tal on kriminaalne taust, siis võetakse ta luubi alla.

Siis ühel põneval õhtul kirjutas Mihkel mulle, et mul on võimalus ehitusele tööle asuda. Järgmine hommik läksime objekti üle vaatama ja ülejärgmine päev oli juba tööpäev. Sain päris hea töökoha kodu lähedal (5 minutit jalutada), tegu on muinsuskaitse all oleva 1938.aasta majaga, mis põles 6 aastat tagasi ja on vaja ära restaureerida. Ütleks, et erinevust Soome ja Eesti vahel töö osas on ikka märgata. Kuidas inimesed varasse suhtuvad, on hoopis teine. Siinpool hoitakse vanad asjad alles, juhuks kui neid läheb kuskil vaja, Soomes visatakse kõik jama minema ja ostetakse uued asjad peale. Samas turvanõuded on siinpool karmimad. Juba esimene päev, kui tööl olin, tuli mingi erariietes tööinspetktsiooni vend aia taha ja karjus katusel töötavale töölisele: "Sina tule alla sealt!", üsna ebaviisakas ja pealelendav vend oli sealt aia tagant, aga lähemale ei julgenud tulla. Põhjus, miks pildistas, sõimas ja kaebama läks, oli see, et töölisel polnud rakmeid seljas teisel korrusel töötades. Ülemus sai 300€ trahvi kohe. Aga muidu on tööl vägev ja olen ülimalt rahul, et on, mida teha ja ei pea kodus passima.

Ühel õhtul läksime Mailiisi, Kaari ja Merlega Rannametsa klassidevahelisele (10+10+12) peole, ise olin kaine rool. Sõpradeks kaasas Kopparberg Alkoholfri ja alkoholivabad Pulsid. Port Arturi müüja, va lammas, küsis mult nende eest dokumenti. Kui ütlesin, et need on alkoholivabad!!!, oli vait ja lasi need läbi, rohkem ei öelnud sõnagi. Aga pidu algas minu jaoks hästi. Olles sinna üritanud vaikselt seltskonda sulanduda, läks autoga jamaks. Kaari keeras võtmest autouksed korraks lahti ja tagumised aknad vajusid alla ja enam kuidagimoodi üles ei läinud. Sai siis umbes poolteist tundi pimedas õues väljaspool pidu auto kallal nokitsetud. Küsisin mingilt kohalikult Rannametsa tüübilt tööriistad ja asusin polstrit lahti kakkuma. Polstri sai lahti ent aknaid ikka üles ei saanud. Panime kõik kokku tagasi ja läksime pidusse tagasi. Rahulik istumine. Kui sinna jõudsime mingi 10 paiku, olid paljud juba ära vajunud. Tegin kerge saunatiiru ja midagi erilist kommenteerida polegi selle kohta. Öösel 3 ajal hakkasime siis lahtiste akendega tagasi Pärnu poole liikuma. Ööseks kolisime maale, sest linna sellise masinaga jääda oleks olnud mõeldamatu.

Hiljem millalgi sai aknad kinni kiletatud ja diagnostikasse viidud. Kõik asjad sai tööle, aga nii pea, kui autoga sealt tagasi sõitsin, hakkas asi jamaks minema ja auto suri välja pidevalt. Helistasin sellele diagnostikavennale ja tuli autot peale tööd üle vaatama. Ütles, et küünlad on läbi ilmselt. Ostsin siis mina autopoest küünlad ära ja mõtlesin, et vägev, saab asja korda teha. Vahetasime pimedas, tööpäeva lõpus Mihkliga küünlad ära, mis oli omaette tripp ja Pärnu vahel sai ikka korralikult edasi-tagasi sõidetud, aga auto ikka tööle ei hakanud. Järgmisel päeval päevavalges sai uuesti kapoti alla vaadatud ja oh seda imet - lihtsalt õhutoru oli lahti tulnud klambrist. No mida veel?! Minutiga auto korras. Nüüd siis saab rahulikult jälle ringi kruiisida.


Selle pika tekstiga peaks kõik vahepeal toimunud tähtsamad sündmused olema võimalikult lühidalt kokku võetud...
... aga siiski mitte...
Hakkasin ka lõpuks jõusaalis käima, siiani pole seda regulaarset jõusaalindust veel sisse saanud, aga iga asi omal ajal!

Nüüd on küll kõik,
Head!

Elu goes on

Suure ajalise hõivatuse ning eluprobleemidega tegelemise ja raske töötamise (tegelt loe: mitteviitsimise) tõttu pole ma siia blogisse järjekordselt väga kaua kirjutanud. Kui aus olla, siis järjekordselt on selles ajajärgus massiivselt asju toimunud.

Näiteks ühel päeval, 13. reedel, septemberkuus läksin mina tööle, töötasin ilusti ja peksime Petriga plekki sodiks, ise väänasin kahte laeliistu üksteise küljest lahti ja nii see juhtus - tõmbasin, raisk pinge alt vabanenud liistuga omale kätte ja mis siis ikka. Kutsusime Argo objektile järgi ja tõmbasime õmblema, kuhu reaalselt jõudsin alles igasuguste jamade tõttu kahe tunni pärast, Näiteks oli kõht suht tühi ja käisime korteris söömas vahepeal. Teile teadmiseks sõime siis ploffi. Edasi trippisime jala sealt lähedalolevasse haiglasse, kus saime oodata umbes pool tundi ja siis selgus, et inimestele, kes Helsinkis elavad, esmaabi ei osutata. Normaalsed seadused teil, põdrad. Siis pidi kuskile teise haiglasse kõmpima, mis oli lähedal. Seal veel pool tundi ja asuti niidi ja nõelaga mu käekese kallale. Kõikse positiivne oli asja juures see, et sain nädalaks ajaks haiguslehe, mis tähendas seda, et EEEESTI! Kuna tegelikult pidime nagunii samal päeval minema hilisema laevaga, broneerisime piletid ümber ja sai veel varem koju.
Järgmine reede pidi juba minema niite välja võtma. See läks hästi kiiresti ja valutult, arst pani mingi plaastri peale ja kõik oli normal. Muidugi läksin samal päeval koju puid lõhkuma ja saagima ning tõmbasin midagi lahti sealt uuesti. Enivei samal õhtul oli veel üks megalahe pidu. Rebaste ja kaheteistkümnenda klassi (natukeketi)pidu Kablis kuskil puhkemajades vms. Saun ja bassein ja eraldi kahesed toad, hea seltskond ja piisav kogus alkohoolsemat kraami, mille mõjul sai kõvasti ja valesti lauldud ja niisama võhivõõrastega juttu aetud. Peale seda sain FB's ikka korralikult uusi sõpru. Selle peo tagajärjel sain veel nädala haiguslehel olla, sest suutsin oma haava kuidagi poolenisti lahti saada uuesti ja pidin haiglasse seda kinni minema teipima. Nädal aega rohkem musiga tähendab nädal aega veel kõige kvaliteetsemat aega. Ise olin rahul, et ei pidanud tagasi Soome minema.

Siis vahepeal ükskord mõtlesin, et pohyolo ja hakkasin ilgeks jõusaalivennaks. Ostsin poest jalatsid ja särgi ja püksid ja sokid ja valgupulbrit ja piima ning olin nagu highly-motivated. Tegelt nii ilge vend polegi, mingi kuu ja natuke peale sai korralikult käidud, aga nüüd on asi ära vajunud, sest varsti on plaan Eestisse tagasi kolida ja materiaalsuse huvides on seal mõttekam käia. Üldse on viimasel ajal mõtted ainult Eesti elu peal ja üritan siit varsti põgeneda. Ometigi on ju nüüd (läbi suurte nõmeduste ja ütlemiste ja draamaga) Eestisse oma kõige kallimaga päris oma üürikorter võetud :) , aga andke andeks, seal Jannsenis läks asi juba väga kummaliseks. Laupäeval ajasime siis korteriasju, käisime vaatamas Karusselli korterit, omanik oli väga sõbralik ja tore, korter oli suurepärane, ainult pisut ühetoaline. Aga hubasus ja kodutundelisus võtsid võimust. Nii me siis läksimegi pühapäeval sinna asju sisse seadma. Kell 12 pidime seal olema ja rääkisime veelkord omanikuga asjad läbi, siis tuli maakler, andsime talle raha ära, allkirjastasime lepingu ja tõmbas ka uttu. Natuke aega veel seletamist omanikuga, andis võtmed kätte ja läks ka minema. Edasine toimus väga suuresti kiirustades, niisiis kihutasime Jannsenisse, hakkasime ilge hooga asju pakkima. Meie õnneks olid sealsed "elanikud" parasjagu kuskil väljas ning umbes tunniga olid asjad koos. Seejärel tegime EMT's netipulga lepingu ja kihutasime koju ja tassisime asjad korterisse. Kõike seda kahe tunni jooksul - võetud korter, sõlmitud kaks lepingut, kolitud välja ja sisse. Edasi trippisime maalt ka läbi ja siis juba Tallinnasse ja laevaga siia toredasse Soome Vabariiki!! :)

Tuleks juba järgmine neljapäev, oleks kõik hästi :)

Head!

Eesti!

Eestis käidud ja paar päeva juba Soomes oldud. Nädalavahetus läks üsna ruttu, aga teha jõudis ka samas üsna palju. Koju jõudsin veerand kümme õhtul, nägin üle pika aja oma Mailiisi, krdi ea tunne oli : ) . Natuke aega istusime maal ja siis läksime linna korterisse. Ülimõnus õhtu oli Mailiisi, vesipiibu ja veini seltsis. Mingi viieni ajasime juttu ja läksime magama ära. (Tebla sain ka kätte see õhtu). Järgmine päev läksime maale, aga siis tuli meelde, et ema on tööl ja Argo oli üldse kuskil linnas, otsustasime, et pohyolo, lähme tagasi linna, käisime rannas. Tegime väiksed arbuusid ja siis jälle maale. Seal sai elamist remontima hakatud, katusel ronitud ja muud tsirkust korda saadetud. Selline tore edasi-tagasi-päev. Õhtul tuli krista külla ja tegi öösel kõigile korralikult massaaži, tõmbas lebosse ära.  Laupäeval passisime vist maal päevläbi ja õhtul läksime Estonia termidesse, mis on ikka sada korda parem ja hubasem koht kui Tervise termid, saunakeskus vms. Peale seda käisime Aptekis, kus oli siis Heleri ja Merle ja veel mingid. Seal tegime mingid shotid ja tõmbasime Bussi hooaja lõpupeole, kus tegime ka igast shotte ja möllasime. Shotid olid muidugi toredate nimedega ja muidugi olin mina see, kes pidi tellima viis "paneme tatti" shotti. Üritasin kuidagi võimalikult normaalselt sellele tüübile teada anda, mida vaja on :D. Paar meeldejäänud nime veel siis: an anus, selgeltnägijate kuseproov... rohkem ei tule praegu meelde. Kerge chillax mingi neljani umbes ja siis tõmbasime Mammu ja Merlega burksi sööma nonstopi, kus mingi purjus vend rääkis, et ma teen poolteist pööret päevas, misiganes see ka ei tähendaks. Läksime kolmekesi vallikääru kuskile paadisillale vms, tõmbasime vessari taas välja ja pidu jätkus. Sain sealt omale toreda sõbra ka, ühe kassi. Hiljem joinis meiega mingi 3 tüüpi, kellest ühega Merle on flirticus tutvunud, aga miskipärast haihtus see vend ära kuskile ja siis jäid 2 tüüpi järgi, üks oli mingi kahtlane potsepp Elmar, kes elab Kilksamal ja on mingi räige ülemus oma potsepa firmas, mille nime ta isegi ei tea, teine oli lihtsalt imelik jutupaunik ja kummaline vend. Passisime seal paar tundi ja läksime laiali ära, korterisse siis. Hommikul tõmbasime jälle maale tööle ja õhtul tegime ühe sauna. Tuppa sai alles mingi ühe paiku ja magama kahe ajal, kusjuures neljast oli äratus, sellegi kahe tunni jooksul sain kaks südameinfarkti pms :D.. loodan, et enam ei juhtu. Varahommikul sõitsime linna, viskasin oma kallikese linna korterisse ära ja ise suundusime Soome poole edasi, dra.

Aa, täna on Eesti Wabariigi taasiseseisvumispäev. Elagu Eesti! Tegin selle päeva puhuks omale tööl Eesti lipu ja kleepisin varruka külge. Vot!

Eesti peeglipatrioot

Minu kõige kõigem!!! :)

Piibuõhtu (kvaliteet on hea)

Minu kunstiteos

Esimene pilt uue teblaga!

Tegin veel kunsti

Head!

Huomenna meneen Viroon!!!!

Täna suutsin tööl siis jyrsija (freesi?) tuksi keerata. Või noh, see lihtsalt suri ära, kahjuks või õnneks. Natuke sai kuulata, kuidas Tero omaette vitutas ja saatanatas ja perkeleetas ning seda odavat masinat kirus, seejärel masina parandusse viis. Minu tööpäev - 2tundi lihtsalt istumist, 6tundi niisama töllerdamist ehk võtsin ühe riiuli maha ja kolmest toast kiskusin põrandakatte üles. Homme veel vaja kaheni vastu pidada ja siis on kõik hästi.
Aeg liigub järjest aeglasemalt, kuid ootus on jõlesuur. HOMME näen oma kallimusipaid! :)

Head!

Hästi lühidalt, hästi sisukalt.

Hei! Täna tõusin kogemata tund aega varem üles ja mul on nüüd pool tundi aega kogu vahepeal juhtunu lühidalt kirja panna, seega ei hakka siin pikalt patrama.

Vahepeal lõpetasin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi gümnaasiumi, toimusid igast suured pidustused ja muud värki.  Lõpetamine toimus kontserdimajas väga päikselise ja palava ilmaga. Tsirka poolteist tundi sai sees istutud ning seejärel suundusime õue, kus oli võimalik hästi palju lähikondlasi ja sugulasi üle vaadata ja nendega rõõmsasti lilletada. Õhtul suundusime kõik koju (maale). Seal sai siis söödud, joodud, natuke veel lilletatud, lillpildistatud üksteist ja saunatatud. Kõik läks enamvähem plaanipäraselt, kui nüüd välja arvata üks imelik võõras nägu seal peol, kes meiega kangesti sauna tahtis tulla. Saage tuttavaks - Madis. No see vend oli ikka tõeline naljanumber, aga mis tast siin ikka pikemalt kirjutada, igal ühel omad mälestused. Ei no tegelt kõik läks ilusti ja  nüüdseks on kool läbi ning selle pärast enam muretsema ei pea. Kuidagi võõras on mõelda, et ma ei pea enam seda suvelõpumasendust tundma, et nüüd ongi kõik ja jälle hakkab see nõme kool. Heh.

Siis millalgil toimus Berliini-Praha reis, mis koosnes seitsmest päevast ägedustest erinevates kohtades looduses ja muudes toredates paikades. Ööbisime hotellides, sõime-jõime, trippisime igalpool vanalinnades, jäänukk-mägedes (tglt jäänukmägedes) ja üldse kuskil vanalinnades. Hiljem lisan mõned pildid siia ja täiendan seda postitust, ärge muretsege.

Veel toimus isa sünnipäev-soolaleivapidu. Läksime ja tsekkisime ka Mailiisiga asja üle. Kõigepealt läksime Rappeli keskusesse pesumajaboksi üle vaatama, siis suundusime kuskile söögikohta, mis oli meeldejääv lillepott-lampide poolest. Seal tehti üks korralik miljonikäiguline sööming ja edasi läksime juba Rohelisse Pesumajja. Seal toimus siis lühitutvustus masinate kohta ja vaatasime ka Tripps'i tehase üle. Hiljem tutvustasime Mailiisiga oma reisipilte ja jagasime oma toredaid muljeid kõigile. Hiljem vaatasime isa reisipiltisid ja jõudsime koju alles kella 4 paiku öösel. Parajalt valgeks läks juba väljas.

Läbi raskete otsuste ja eluplaneerituse puudulikkuse tõttu tulin oma kallima juurest, keda ma pole juba pea pool kuud näinud, kaugemale, et järjekordselt põdraks saaks digimuutuda. Seekord siis olen vist aasta, kui nii palju kannatab. Noh jah.. veel ei tea, aga eks näis. Igatsen oma kallikest!!!

Siis tellisin oma uue telefoni ära, mida Mailiis juba ärandada üritab. Ise lihtsalt kade, ütles enne et see tebla on nii suur ja ebamugav, a nüüd kui sellele järgi läks, ütles et ta võtab selle omale ja igast niukest asju. Veel ütles, et ma olevat sellega nõus, sest ma ei vastanud talle Facebookis kell peaaegu 1 öösel, kui ma magasin. Mul on frontcamerad ja siuksed värgid seal peal!

Nüüd aga saab mul aeg otsa. 8.30 jõuab Reeno bussiga maja ette ja sõidan taas tööle. Täna siis Tero maja juurde mingeid krdi faking kive laduma.

Ja täna sai Mailiisiga 5 kuud täis, kahju ainult, et seda koos Temaga tähistada ei saa..


Head!

Ma ei tea, terve mu elu sai kirja siia vist

Uskumatu on taas endale tõdeda, et mu viimasest postitusest on nii palju aega möödas. Kõiki neid ivente, mis vahepeal toimunud on, ei saa siin kokku võtta, kui ma just 10-leheküljelist postitust ei kirjutaks. Seda ma aga teha ei viitsi. Aga noh, mis siis ikka, teeme lühikokkuvõtte tähtsamtest ja toredamatest sündmustest.

KOOL

Ükskord toimus meil koolis tutipidu, mis oli väga tore. Sai natuke naerdud ja aulas passitud. Hiljem käisime klassiga autodega kuskil linnavahel tiirlemas ja sõime mäkis end paksuks.

Siis käisin ma vahepeal Raplas oma uurimistööd tegemas. Selle kallal sai ikka kõvasti higi, pisaraid ja verd valatud, aga õnneks sain selle töö ikkagi valmis. Kaitsmine läks ka edukalt. Umbes viie minutiga rääkisin ära, mis ma töös kirjutasin ja hindeks sain ka viie. Uurimistöö oli üks lõpueksamitest, enne seda toimus mul veel 4 riiklikku eksamit, mille tulemused on ka nüüdseks juba teada. Esimeseks eksamiks oli eesti keel, mis oli kõige rõvedam ja aeganõudvam, väsitavam eksam, aga tulemusega 74 punkti võin enamvähem rahule jääda. Sellele eksamile järgnes ühiskonna eksam, mille eest anti mulle ainult 62 punkti. No krt, seal ma oleks küll rohkem pidanud saama, ausalt kah. Kolmandaks oli inglise keel, mis oli päris kohutav, sest üks osa oli suuline, millelt oli võimalik saada 20 punkti, kuid millelt sain vaid 13. Lõpptulemusena aga läks see eksam mul kõige paremini - 76 punkti. Ja siis oli veel geograafia eksam. Seda eksamit teha oli nagu epowrjgosijgfdfdgs, sest öö otsa magamata olles ei genereerinud aju suurt midagi. Vastavalt tuli ka tulemus - 42 punkti. Aga noh, NÜÜD ON KÕIK LÄBI! Nägemist, kool, adios. Neljapäeval pean veel sinna minema korraks, mingit nõmedat allkirja andma ja siis on mul jumalast savi, mis seal koolis edasi toimub. Praegu ootan siin rahulikult reedet, et saaks ka seal kontserdimajas ära käia ja inimestelt ohtralt lilli saada. Hiljem sajab mu koju hunnik rahvast, siis teeme veel siin midagi ja siis võin kooli lõputult enda jaoks unustada.

NIISAMA ELU

Vahepeal oli mai kuu. Selle kuu alguses ma tegin esimest korda kõne hädaabikeskusesse, sest seltsimees Hendrik suutis korralikult meid outi creepida. Ühesõnaga oli suht rahulik õhtu Roosi tänaval, mõtlesime, et võiks siis sõber-Hendriku ka kutsuda. Tuli siis ta sinna ja tarbisime natuke alkohoolset joogipoolist. Natuke õlut, natuke matkajooki ja seiklus võis alata. Läksime nimelt randa, et vaadata, mis seal ka huvitavat toimub, aga selgus, et öösel seal väga midagi ei tehta ning suundusime tagasi Roosi tänavale. Mõtlesime juba et noh, mis siis ikka, lähme magama ära ja.. ühelt maalt järsku ei saa Hendrik magada ja et aiai ja valus on vms. No mõtlesime siis, et ju ta ikka üle läheb, mis siis ikka. Aga ei, kus sa sellega. Pool tundi vähkres seal ja oli paha olla. Mõtlesin siis, et krt kutsun ikka need kiirabimehikesed ka kampa ja vaatame koos, mis viga on. Tuli siis auto sinna tänavale, aga need punamehikesed polnud üldse minust vaimustuses. Mõtlesin veel, et äkki neil kah mingit jooki ja möllame edasi ja parandame Hendriku ka juba möödaminnes siis ära. Aga ei... krt nad vedasid ta oma autosse ja sulgesid MINU NINA EEST uksed. Mitte mingit respekti. Oh jah, tuleb paremini rahvast valida. Hiljem Hendrik tuli tagasi ja ütles, et tal nüüd parem. Ma ei tea mis nad temaga tegid seal.

Siis peale seda juhtus üks kurb asi ka, nimelt Zasko tuli magama ära panna, sest asi oli ikka päris hull tal juba. Nüüd puhkab einamaal rahulikult. Rest in peace, Zasko!

Siis mu musipall-nunnukas on siia päris kenasti vahepeal paar korda sisse kolinud, aga ma ei tea, ikka kipub nii olema, et kolib välja ja sisse jälle kogu aeg. Nüüd kolis jälle välja hiljuti, varsti tuleb tagasi. Olime megatublid ka. Mingi ükspäev tuli lambist üks veoautoga imelik mees mu hoovi mulle puid tooma. Mis siis ikka, võtsime selle töö ette ja kolme päevaga saagisime Mailiisiga ära need, rsk. Ja üldse saagisime kogu aeg. Vedasime võsa kuskilt kraavist jne. Ja ükspäev sain Maxxximast uued plätud ka, mis olid nii imelikud, nii odavad - 2.79€ , kujutate pilti? Mesimummu mustriga plätud. Pärast ostlemist tõmbasime R-kioskist draakonijäätised peale ja tõmbasime kuskile riidekaltsupoodi, kust sai mingit riiet vms. Edasi tulime koju.

Eile kui Mailiis siit ära läks, sai ikka ka päris palju nalja. Anna andeks, kalla, aga sellest pidi kirjutama... Ühesõnaga, asjad kokku pakitud - linna minek. Pikemas perspektiivis siis toimus Mailiisi ära saatmine Tihemetsa bussi peale. Mailiis istus autosse juba, ma läksin välisust kinni keerama. "Keera auto tööle nii kaua," ütlesin ma talle. Mailiis nõustus. Mailiis keeras võtit, kuid ei pannud tähele, et autol oli käik sees. Ja nii ta sõitma hakkas seal kõrvalistme peal omapead..  vaatasin mina natuke seda lõbusat seika pealt ja kuulasin autost kostuvat kiljumist. Auto läheb, juhti pole. Aga tore oli.. asja muutis veelgi toredamaks see, et sama asi juhtus juba teist korda. :) Aga poole hoovi pealt sai auto seisma ja kõik jäid ohtlikult suurele kiirusele ja auto kontrollimatusele vaatamata ellu.

Aa ja siis ma kolisin Mailiisi juurde vahepeal. Tihemetsa. See sinna minek oli ikka ka omaette seiklus. Ajasin mina oma auto Tallinna maanteele ära ja muidugi telefoni jätsin kiiruga autosse, ise tormasin bussi peale. No ja katsu sa siis hakkama saada tänapäeval ilma telefonita. Terve tee pablasin, et raudselt kõik üritavad helistada, et kus maal olen ja mis teen jne. Tulin ma siis Tihemetsa peatuses maha ja mõtlesin, et .. ei krt, see on küll mingi vale koht. Mõtlesin, et kui midagi üle ei jää, pean kelleltki telefoni küsima ja kõned peale tõmbama, et mis värk on. Aga eemalt juba paistis Mailiis, kes tuli mulle vastu ja teatas rõõmuga, et oli just mu vanaemaga konversatsiooni pidanud. Nimelt vanaema helistas talle ja ütles, et ma olen üks igavene jahupea jms. Aga ei, kõik läks õnneks. Tihemetsast siis nii palju, et päris lahe koht. Tutvusin Mailiisi vanaemaga ja vanaemaga ja vanaisaga ka. Trippisime vanaema ja vanaisa Koiduga igal pool ringi. Isegi välismaal käisime ära. Ülilahe oli. Käisin viimati eelmine aasta välismaal ja siis ka mingi Soomes. Aga nüüd käisime LÄTIS. Jee! #Läti . Korraks käisime tegelt, kohe keerasime ümber ka, sest pidime ühtede tuttavate või sugulaste vms juurde minema. Seal oli üks über-lahe koer, kes mängis jalgpalli meiega. Tulevane Messi siiski. Õhuks jõudsime tagasi Tihemetsa. Ja järgmine päev juba koju. Kolm päeva olin vähemalt seal.

Mailiisiga suhtesolemisest sai vahepeal kolm kuud täis. Mõtlesime, et krt, mis asi määrab ära selle päeva konkreetselt, mis ajast me suhtes oleme ja no ei leia lihtsalt mingit konkreetset sündmust. Seega mõtlesime, et  yolo, 10. märts, sest siis käisime uisukal. Ja nüüd see aeg vaikselt tiksub. Vot!

Nüüd ootan kolmapäeva õhtut, siis näeb kallikest uuesti, ma ütlen hurraa! + siis on Kairi&Arthuri 18 sünna jne. Mingi pidu tõotab tulla, eks näis. Vot. Tak.

LÕPPSÕNA

Kuule kallis lugeja, ma tõesti ei viitsi enam kirjutada ja ma loodan, et isegi kui ma viitsiksin, siis sa nagunii ei viitsiks rohkem lugeda, seega ma lähen nüüd lihtsalt minema, sest ma olen reaalselt juba pea tund aega kirjutanud siin seda ila kokku.

Ja nagu iga kord, siis lõpp-lõppsõna:

Head!