Jätkan siis sealt, kust kunagi pooleli jäi.. kahjuks see kunagi oli küll ikka mitu head kuud tagasi.
Lõpetasin siis selle ehitustööga aastal 2013 detsembri lõpus. Oli vast tore koht ja töökaaslased, aga kuna objekt sai valmis ning ühtki uut firmal silmapiiril ei olnud, tuli leida uus töökoht. Läbi sai kammitud sadu kordi igasugused totakad CV-keskused ja Soov.ee'd, koostatud sai isegi üks CV moodi moodustis ning kandideerimine uutele kohtadele saigi alguse. Oli siis umbes 13. jaanuar, kui juba olingi ametlikult liinitöötaja, elektroonikaseadmete valmistaja asutuses Scanfil OÜ.
Oh seda õnne ja rõõmu, tegu oli tõelise unistusteametiga - hommikul kell 6 tööle ja 14.30 koju, siis jälle 14.00 tööle ja 22.30 koju. Nädalast nädalasse sai laudadele erinevate toodete koostamise jaoks set-upe tehtud. Pole üksluisemat ja igavamat tööd olemas, 8 tundi keera fiidritest kettaid maha ja aseta kõik kettad õige (triip)koodi järgi õigesse kohta, siis kontrolli kõik 3 korda üle, et midagi valesti ei oleks ja võta uus laud ette. Õnneks hiljem toimus väike level-up ja sain liinioperaatoriks ja assa nugis, kus siis läks põnevaks. Siis pidi juba natuke peaga ka tööd tegema, õppima ära Siplace programm ja vaatama, et kõiksugu masinad ikka korralikult tööd teeksid ja liinil katkestusi ei tekiks, tegema visuaalkontrolli ja tassima räkke. Muide seal töötades õppisin palju uusi sõnu ja muid asju: fiider, räkk, pcb-plaat, SMT, SMD, treissimine. Esimene päev seal oligi kõik üks paras hiina keel, aga pärast olin juba nagu vana teadlane ise.
Ei no selge see, et ka liinioperaatori taskid said mulle kõik peagi selgeks ja töö muutus ikkagi igavaks. Lisaks sai seal päeva jooksul teha kõigest kaks 10-minutilist pausi.. + lõuna 30minutit, mis ei lähe tööaja sisse. Palka maksti enamvähem miinimumi. Siis otsisin uue töö ja edasi ma leidsin ennast ikka väga huvitavast kohast.
Lubage tutvustada - krt ei saa ikka siin firma nime mainida, mõni ikka kuugeldab ja leiab selle siit. Aga muidu oli selline tore värk, õppisin vanu uksi restaureerima, lihvimine, pahteldamine, lihvimine ja siis lihvimine. Üliägedad venelased, kes olid ikka täielikud nõmedikud ja veel lahedam tööandja. Töölepinguteta töötajad, venelaste pesa. Põhimõtteliselt esimene päev, vahetasin riietusruumis riideid ja kuulsin koridoris, kuidas mingid venelased sõimlesid "n*hhui bl*d, suka plinn huinjaa tebja" või midagi sellist, midagi aru ei saanud. Ehkki kuulates võis tunduda, et seal tõesti töötab 10 venelast, selgus hiljem, et neid oli siiski kõigest 4. Lihtsa matemaatika alusel võib arvata, et iga üks venelane tundub, nagu teda oleks 15% rohkem, kui iga üht eestlast. Meigib senssi, right?
Ühel päeval tuli sinna tööl ka üks väga huvitav inimene oma naisega. Mees siis pakkus välja, et :"Kuulge poisid, kas te Tartusse nädalaks ajaks sauna tahate tulla lammutama? Majutus, sõidud - firma poolt. Saate viis sotti kätte."
Siis panime pead kokku, mõtlesime natuke, kaalusime ja lõpuks otsustasime, olnud kuulanud tõsiselt arukat ja usaldusväärset juttu, pakkumise vastu võtta ja venelaste juurest ära minna. Mõeldud-tehtud. möödus esimene uues kohas töötamise töönädal......... kodus passides. Tulime töökaaslasega mõlemad puidufirmast, et liikuda edasi ja passisime mõlemad lihtsalt kodus, sest järsku ei olnud ikkagi tööd.
See tekitas ikka rõvedat nördimust ja taas leidsin end CV-keskusest tööd otsimast, kui nädalavahetusel lõpuks öeldi et esmaspäeval saate tööle Värskasse.
Ja nüüd siin ma olen, teist nädalat korrastan Värska piirivalvekordonit. Lihtsad välitööd. Ööbimine toimub kohas nimega Koidu kodu. Peipsi järve kallas on majast ainult 50 meetri kaugusel, hea peale tööd suplemas käia. Tööpäevad on kümnetunnised ja hakkama saab ilusti. Lõnuat sööme koos mentide ja piirivalvuritega, kuulame nende võro-murrakut. Kõik tahavad ainult süvva ja süvva, kui lõuna hakkab.
Okei, aitab küll nüüd tööjuttudest, tegelikult on veel igasugu asju juhtunud.. kui need mulle nüüd pähe ka tuleksid..
Näiteks oli mul vahepeal sünnipäev, kus mulle lisandus tervelt 1 eluaasta. Olen ametlikult 19 aastat vana juba. Toimus väike pidu taas Margu talus, tegime igast peorituaale nagu beerpong ja muud pauku. Siis oli Mailiisil sünnipäev, pidu oli korteris, käisime klubides jne.
Veel oli vahepeal uus aasta, siis olime kesklinnas korteris kuskil ja käisime kuusepuu all ning silla peal rakette vaatamas ja joomas. Vot.
Kuna ilmad on soojaks läinud, sai kusagil mai kuu keskpaigas juba rannas ujumas ära käidud. Rannas on vesi väga soe ja päike küttis ilma umbes 30kraadini. Loodame, et tuleb pikk ja soe suvi.
Laupäeval toimus korterist lahkumise pidu, ajasime juttu ja tegime klubitiirud naiste seltskonnaga. Praegu just vaatasin, et ma olen ikka oma blogi täiesti unarusse jätnud, sest üleelmine postitus rääkis alles korterisse kolimisest... ja vahepeal on tõesti palju asju juhtunud, sest 8 kuud sai seal siiski elatud. Pühapäeval tulime oma kodust lõplikult ära. Natuke kurb oli, aga iga hea asi saab ükskord otsa :)
Siis saatsime Mailiisuga ära Suupohjan-ammattiinstituutti kooli applicationid ja vaatame, kas meid tahetakse või mitte. Mailiis tahab saada meedia assistendiks ja mina (seal on öeldud IT-spetsialist, tegelt mingi mängutööstuse vend) mängutööstuse-vennaks. Plaan õppida TTHK's ei lähe ilmselt läbi, kuid varsti saadame ka Tartusse paberid ära ja seal ma õpiks mehhatroonikat, Mailiis füsioterapeutikat (fancy sõna).
Aa ja uue kino avamisel käisime ka ära.. tegelt oleme seal juba korda kaks käinud. Tore filmimaja!!
Nüüd sai jälle üks ilgelt pikk jutt kokku laotud, kohustus täidetud ja nüüd saab hakata uuesti normaalses tempos lühemaid postitusi alates praegustest sündmustest tegema hakata. Jee! Tänan kõiki, kes võtsid vaevaks lugeda lõpuni selle igavese siraka teksti :)
Head!
