Wednesday, October 16, 2013

Elu goes on

Suure ajalise hõivatuse ning eluprobleemidega tegelemise ja raske töötamise (tegelt loe: mitteviitsimise) tõttu pole ma siia blogisse järjekordselt väga kaua kirjutanud. Kui aus olla, siis järjekordselt on selles ajajärgus massiivselt asju toimunud.

Näiteks ühel päeval, 13. reedel, septemberkuus läksin mina tööle, töötasin ilusti ja peksime Petriga plekki sodiks, ise väänasin kahte laeliistu üksteise küljest lahti ja nii see juhtus - tõmbasin, raisk pinge alt vabanenud liistuga omale kätte ja mis siis ikka. Kutsusime Argo objektile järgi ja tõmbasime õmblema, kuhu reaalselt jõudsin alles igasuguste jamade tõttu kahe tunni pärast, Näiteks oli kõht suht tühi ja käisime korteris söömas vahepeal. Teile teadmiseks sõime siis ploffi. Edasi trippisime jala sealt lähedalolevasse haiglasse, kus saime oodata umbes pool tundi ja siis selgus, et inimestele, kes Helsinkis elavad, esmaabi ei osutata. Normaalsed seadused teil, põdrad. Siis pidi kuskile teise haiglasse kõmpima, mis oli lähedal. Seal veel pool tundi ja asuti niidi ja nõelaga mu käekese kallale. Kõikse positiivne oli asja juures see, et sain nädalaks ajaks haiguslehe, mis tähendas seda, et EEEESTI! Kuna tegelikult pidime nagunii samal päeval minema hilisema laevaga, broneerisime piletid ümber ja sai veel varem koju.
Järgmine reede pidi juba minema niite välja võtma. See läks hästi kiiresti ja valutult, arst pani mingi plaastri peale ja kõik oli normal. Muidugi läksin samal päeval koju puid lõhkuma ja saagima ning tõmbasin midagi lahti sealt uuesti. Enivei samal õhtul oli veel üks megalahe pidu. Rebaste ja kaheteistkümnenda klassi (natukeketi)pidu Kablis kuskil puhkemajades vms. Saun ja bassein ja eraldi kahesed toad, hea seltskond ja piisav kogus alkohoolsemat kraami, mille mõjul sai kõvasti ja valesti lauldud ja niisama võhivõõrastega juttu aetud. Peale seda sain FB's ikka korralikult uusi sõpru. Selle peo tagajärjel sain veel nädala haiguslehel olla, sest suutsin oma haava kuidagi poolenisti lahti saada uuesti ja pidin haiglasse seda kinni minema teipima. Nädal aega rohkem musiga tähendab nädal aega veel kõige kvaliteetsemat aega. Ise olin rahul, et ei pidanud tagasi Soome minema.

Siis vahepeal ükskord mõtlesin, et pohyolo ja hakkasin ilgeks jõusaalivennaks. Ostsin poest jalatsid ja särgi ja püksid ja sokid ja valgupulbrit ja piima ning olin nagu highly-motivated. Tegelt nii ilge vend polegi, mingi kuu ja natuke peale sai korralikult käidud, aga nüüd on asi ära vajunud, sest varsti on plaan Eestisse tagasi kolida ja materiaalsuse huvides on seal mõttekam käia. Üldse on viimasel ajal mõtted ainult Eesti elu peal ja üritan siit varsti põgeneda. Ometigi on ju nüüd (läbi suurte nõmeduste ja ütlemiste ja draamaga) Eestisse oma kõige kallimaga päris oma üürikorter võetud :) , aga andke andeks, seal Jannsenis läks asi juba väga kummaliseks. Laupäeval ajasime siis korteriasju, käisime vaatamas Karusselli korterit, omanik oli väga sõbralik ja tore, korter oli suurepärane, ainult pisut ühetoaline. Aga hubasus ja kodutundelisus võtsid võimust. Nii me siis läksimegi pühapäeval sinna asju sisse seadma. Kell 12 pidime seal olema ja rääkisime veelkord omanikuga asjad läbi, siis tuli maakler, andsime talle raha ära, allkirjastasime lepingu ja tõmbas ka uttu. Natuke aega veel seletamist omanikuga, andis võtmed kätte ja läks ka minema. Edasine toimus väga suuresti kiirustades, niisiis kihutasime Jannsenisse, hakkasime ilge hooga asju pakkima. Meie õnneks olid sealsed "elanikud" parasjagu kuskil väljas ning umbes tunniga olid asjad koos. Seejärel tegime EMT's netipulga lepingu ja kihutasime koju ja tassisime asjad korterisse. Kõike seda kahe tunni jooksul - võetud korter, sõlmitud kaks lepingut, kolitud välja ja sisse. Edasi trippisime maalt ka läbi ja siis juba Tallinnasse ja laevaga siia toredasse Soome Vabariiki!! :)

Tuleks juba järgmine neljapäev, oleks kõik hästi :)

Head!